Ma tahan teada, kui palju need balletitüdrukud kaaluvad

Nii tsiteerisingi väikest Oliveri (mingi saade oli, väikesed lapsed kuulsa onu või tädiga, lihtsale see lause jäi meelde), kui mu ema küsis ühel päeval järjekordselt: "miks ma seda kõike tegema pean"?. Tegelikult polegi mu vastus tõest väga kaugel. Mul on soov või siiras lapselik huvi näha, et kui ma teen teatud asjad ära, siis saan balletipoisiks ning tänu sellele saangi teada kui palju need balletitüdrukud kaaluvad. See ooli nüüd allegooria. Tegelikult tahan ma suure huviga teada, mis juhtub siis kui ma teen neid asju teatud hulgal. Kuidas reageerib mu keha? Kas ja kui palju on võimalik paremaks saada jne. Eile siis näiteks mõõtsin seda, mis juhtub, kui treenida korralikult tugevalt talv otsa 5000 km rattapukil.

Esimene test, 15 km Filtri temposõidul. Kuna täidan nüüdsest ka ABB joksugrupi treeneriametit, siis sai muuhulgas päev varem koos jooksugrupiga ÜKE-t tehtud, 8 x 200 m kiiremini ning 5km laktaadilävel joostud. Hoidsin küll tagasi, aga üllataval kombel oli mu pulss 5km jooksul kahtlaselt kõrge, 166 lööki minutis 4:15 tempo juures. Kesknärvisüsteem võis veidi väsinud olla, aga lihased, kops jne on ikka samad, ehk kes on tugev on ka väsinult tugev ja kes nõrk, see on ka puhanult nõrk. Nüüd tuli sõita, vabandused enam ei loe.

Soojenduseks tegin pukil juba tavaliseks kujunenud rutiini. 5-7 min rahulikult, siis 2 korda 30 sek kadents üle 120 ning 3 korda 30 sekki üle võistluspingutuse et kops korralikult käima saada ning laktaadiväljutamise süsteem jalalihastes aktiveerida.

Tagasi auto juurde, kiiver pähe, sääred paljaks, kingakatted peale ja starti. Neid paljaid sääri soovitas mulle ka Dmitri, kes oli just oma sõidu ära teinud ning pea 2 km valesti sõitnud. Olin enne kahevahel, nüüd olin kindel ja ei kahetsenud, jalgadel oli kogu aeg soe. Temperatuur siis ca 11-12 kraadi.

Ega võistluse kulgemisest palju rääkida pole, väga actionit seal ei ole ju. Lihtsalt vajutad ja kannatad. Kui vajutad hästi, siis sõidad teistest mööda (starditakse iga 30 sek tagant), kui halvasti, siis sõidetakse sinust mööda. Sain aru, et sõidan päris hästi kui kell lõi 5 km kinni alla seitsme minuti. Jah, mis sest, et allatuult, aga kiire ikka. Veel sain kinnitust, kui hakkasin poole maa kanti järsku selgasi püüdma. Õnneks oli tuul ka selline mõõdukas, et ei pidanud lenksu kinnihoidmiseks ennast lolliks võimlema. Miski kurv oli, kus mõtlesin, et ei tea kas sellise kiirusega teele jään, aga jäin. Teinekord siis tean. Vabandust, et mul need njuubimomendid on, aga tuletan meelde et ma rattasõidus veel täielik algaja. Hüppasin ju voki selga juba vana mehena, 2014 sügisel.

Kui vastutuult ning paganama 170+ pulssi olin juba oma 15 minutit kannatanud hakkas ka reaalselt raskeks minema. Kuna ma olin selles olukorras (enesetundes) talvel korduvalt olnud, siis teadsin, et peaks hakkama saama küll, lihtsalt nüüd lugesin juba meetreid.

Enne õiget parempööret lajatasin veel pange ka. Keerasin liiga vara ära. Vaatasin, et krrrrrtttt... vale tänav vist, hõigati ka, küsisin mis värk on; see kollane märk, mis paremale näitas oli hoopis autodele mõeldud. Keerasin kiirelt ümber ning õigele teele tagasi. Pärast Stravas arvutasin, et ca 17-20 sekki läks raisku. Lõpus olin üsna läbi ning see valepööre tõmbas moti maha ka, nii et korralikku lõpuspurti enam ei tulnud.

Lõppaeg 22:03, koht 25/254 on parim, mis ma selles sarjas kunagi saanud olen. Keskmine kiirus ca 40.9 km/h, kui need lollakad 20 sek maha võtta, siis oleks üle 41 km/h. Aga eks ma järgmine kord sõidan siis parema aja. Vähemalt on tore, et ma esimese otsa meestele nii lähedale jõudnud olen. Seda eriti olukorras, kus rattasõit on kõigest üks kolmest alast, mida ma teen. Ainult esimese võistluse puhul võiks teha subjektiivse järelduse: 15 km sõidu puhul olen eelmise aasta konkrentidega võrreldes ca 3 km/h kiiremaks läinud. 5 000 km siseruumis pukil, pangede viisi higi, kamaluga valusaid lihaseid, kümmekond villi tagumiku all - täpselt nii palju kaaluvad balletitüdrukud.

see koht, kus ma valesti keerasin

Ratas sama, mees sama, aga tulemus palju parem. Siin vastus 
küsimusele kuhu investeering toob kõige rohkem tasu.

ABB värvides seekord. Nagu pildil küünarnukkidest näha, siis olen
 järjekordselt sõiduasendit muutnud. 1. küünarnukid kokkupoole 
(pidin seetõttu loobuma vanast aeropudelist), 2. sadul 1,5 cm ettepoole 
ning 3. 1 cm kõrgemale. Tundub, et isetehtud bike-fit toimib.