Kevadest alates jäi kuidagi selline inerts sisse, et tegelesin rohkem jooksu, kui millegi muuga. Peamised mõjurid selleks olid:
* Aktiivne tegevus jooksuklubis. Klubitreeningute planeerimine ja kohati koos õpilastega treenimine hoidsid mu mõistlust rohkem jooksu-, kui mõne muu spordi lummuses.
* Joosta on mugav, kuna see ei sõltu eriti ilmast ning ka ajaliselt võtab üsna vähe aega. Lisaks ei pea pärast jooksu pool tundi jalgratast puhastama.
* Kevadest oli juba hea hoog sees ning see andis lootust, et kui nüüd mõned kuud korralikult vaeva näha on võimalik isiklikest rekorditest ehk üht-teist kärpida. Võrreldes rattasõiduga innustab see, et jooksus on konkreetsetel distantsidel võimalik isiklikke ajalisi rekordeid teha.
Peamised eesmärgid hetkeseisuga sai jooksmise osas seatud nii, et juunis-juulis tõstan mõõdukalt jooksumahtu ilma ennast auku treenimata. Samas proovin hoida ka mõistliku tasakaalu jooksu kiiruste vahel, et ennast intensiivsusega mitte ära tappa.
Taas kooli
Juuli algusesse jäi ühe vana võla klaarimine - TLU kehakultuuri eriala sisseastumiseksamid. See oli plaanis juba neli aastat tagasi, kuid seoses vastutusrikka ametikoha vastuvõtuga sai see toona teadmata ajaks tulevikku lükatud.
Midagi kerget seal ei olnud, kuna juba esimesel katse päeval selgus, et seekord on väga palu soovijaid (ca 300 huvilist 50-le kohale, millest mina siis soovisin omale ühte kahekümnest riigieelarvelisest sessiooniõppe kohast).
Kokku tuli mul osaleda kolme päeva jooksul kuuel erineval katsel. Kuna ma tegin paralleelselt veel tööd, siis oli see kohutavalt raske ja intensiivne nädal. Pool 6 alustasin hommikuti tööga, et päeval saaks eksameid sooritada. Esimene katse oli 1500 m jooks (oli võimalik valida ka 100m). Kuigi ilmataat pikema maa jooksjaid ei soosinud õnnestus siiski ühtlase jooksuga mitmed kiiremini startinud ära noppida ning isikliku rekordiga (5:06) teenida kümnest 8 punkti (lisaks 20% vanuse koefitsent füüsilistel katsetel). Edasi tulid akrobaatika ja koordinatsioon. Akrobaatika osa tuli üllatavalt hästi (ei teinud viga isegi käteletõusul, kus õnnestus asend fikseerida). Tantsu kavas (koordinatsioon) tegin ühe pisivea lisaks sellele, et ma pole kindlasti graatsiline ning kokku andsid need kaks testi mulle jälle keskmist kindlalt ületava kaheksa. Kolmas test oli korvpall. arvasin, et oskan, aga tegelikkuses oli möödas viimases mängimisest enam kui 20 aastat ning pärast paaris kohas susserdamist sain näkku harju keskmise (5 punkti). Õnneks päästis päeva isiklik rekord 50 meetri ujumises (35:00) tuues mulle 9 punkti. maksimumist lahutas mind 1 sekund.
Viimase päeval tegime kolm vaimsete võimete testi. Bioloogias ja anatoomias tundsin ennast tugevalt, kuna olen nendel teemadel pidevalt teaduskirjandust lugenud. Viimase paari päeva jooksul lugesin üle veel mõned põhikooli ja keskkooli materjalid, et saada teada, kuidas koolides neid teemasi käsitletakse. Lisaks oli osade organite puhul vaja selgust, kuidas neid meie kohalikus keeles nimetatakse. Nn. spordiviktoriini puhul pidasin juba ette oma eeliseks pikaajalist kogemust ning üldist huvi spordi vastu. Tõesti, vaimsed testid läksid hästi ning 10-s positsioon pingereas tähendast seda, et sügisel koolis kohtume. Saan siis ehk tulevikus oma hobi suunas edasi areneda.
Natuke võistlemist veel
Tegin ka paar teststarti. Või siis rohkem lihtsalt starti, sest võimete testiga oli seal vähe pistmist. Kuna juhtus, et olin täpselt Järvejooksude sarja esimeseks etapiks Otepää kandis, siis otsustasin sarja kaasa teha. Kuna Pühajärve rada on väga mägine ning stardis oli 31 kraadi, siis võtsin endale tagasihoidliku eesmärgi joosta esisajasse (mis tagaks esimese stardigupi järgmiseks etapiks). Trennikaaslane Marko lisas sinna omaltpoolt eesmärgi joosta alla 45 minuti (distants 10,7 km). Eks oma rolli mängis ka eelmisel õhtul joodud džinn ning pooleldi magamata öö (kuumus ja sääsed). Jooksin varuga, tempo mõttes kella ei vaadanud. Rajaprofiil dikteeris selle, et osad kilomeetrid tulid 3:55-ga, samas aeglaseim (tõus kõrgeimasse tippu) 4:33. 5 km järel olin 64-s. Kuna viimaseks kaheks kilomeetriks olid jalgadest saanud makaronid, siis pidin päris mitu vahepeal saavutatud kohta uuesti ära loovutama. Lõpprotokollis olin ajaga 44:20 60-nendal kohal.
Kuna õepoeg soovis minuga koos rattavõistlusele minna oli vaja ootamatult Kiili kolmapäevakul osaleda. Eelmisel päeval joostud pea 18 km ning samal hommikul veel 10 tähendas, et jalad olid ikka parajalt pehmed. Sõitsin siis raja ilusti tempokalt läbi (nii nagu jalad lubasid). Eks aitas ka see, et tegin vigadeta kõik tehnilised elemendid (hüpekas, kivihunnik jne). Ainult metsas sõitsin korra rajalt välja, lisake veel teises kohas valesti ning kolmandaks kukuti minu ees kitsas kohas nii korralikult, et kuskilt mööda ka ei mahtunud. Kokku läks nende äparduste nahka vast minutikene. Tulemus sellegipoolest tänu tehniliste oskuste paranemisele oluliselt parem, kui eelmisel aastal samal ajal samas kohas.
Mis nüüd edasi saab? Hetkel olen puhkusel ja keskendun jooksu treenimisele. Lubasin endale, et proovin rohkem mitte võistelda, kui korra kahe nädala tagant. Eks augusti lõpp ja september näitavad, kas 41-aastase mehe seest mõni isiklik rekord veel sünnib või mitte.
