Kirjutasin vahepeal loo valmis sellest, miks ja kuidas ma Tallinna maratonil järjekordselt hävisin. Internetti ei jõudnud see kunagi. Kahe sõnaga - vale ettevalmistus ja liiga pikk hooaeg.
Kõigele vaatamata õnnestus mul suve jooksul ning sellele järgneval sügisel ikkagi saavutada. Filtri temposarjas nagu ennustasin pärjati mind üldarvestuse meeste kolmanda koha ning vanuseklassi võiduga. Vanuseklassi konkurents oli nõrk, üldarvestuse kolmas tuli võitlusega.
Novembri alguses oli vaatamata pea olematule maratonijärgsele kilometraažile vorm veel alles ning võitsin Vaelas lühikese distantsi (4,2 km) jooksu. Tegin ühtlase jooksu pehmel ja märjal laastul 3:50 kanti kilomeetritempoga. Olin selleks ajaks Zwiftis rattasõidule keskendunud.
Rattal oli algus vaevaline. Olin kukkunud tasemega tagasi B-gruppi. samas hakkas treeningute ja kohe lisandunud võistluste abiga vorm kiirelt tõusma. Isegi nii hästi, et kolme kuu pärast purustasin kõik oma varasemad rekordid. 20 km Time Triali keskmine 5 w/kg kohta (370w puhast). Väga tugeval kriteeriumisarjal sain kokkuvõttes viienda koha. Puhkus oli olnud abiks.
Enne parimat rattavormi lasin puusalt veel ühe võistluse. ABB punt soovis, et osaleksin nendega aastalõpu teatejooksul (8,4 km per/inimene). Olin küll nüüd juba pea 2 kuud ainult ratast sõitnud. Nädal enne tegin ühe jooksu ainult - fartlekki. Kuna polnud aimugi kas ja kuidas ma joosta suudan, siis alustasin ettevaatlikult. Üllatusena oli jooks sujuv ja ühtlane. püüdsin päris mitu konkurenti kinni ning 5 km posti juures olin alla 20 minuti. Mis pole üldse paha, kui on talv ja pole enam ammu jooksuga tegelenud. Lõpupoole paistsid kauguses veel mõned seljad. Surusin kuis jaksasin ning viimane kilomeeter tuli üllatusliku 3:20-ga. Täpset aega ei mäleta. Kuskil protokollis kirjas. Üle minuti parandasin isiklikku rekordit eriti kui võtta arvesse seda, et 15 sekki tuli mu ajale juba seetõttu juurde, et kui Tiit mulle teatevahetuse andis oli mul alles jope seljas. Eks ta ka jooksis ootamatult nobedasti.
Jaanuaris läks kõik jälle allamäge. Jäin angiini, tekkis abtsess. 3 korda käisin EMO-s. Kiirelt pandi ka mandlioperatsiooni aeg. Nädal hiljem sattusin verejooksu tõttu paariks päevaks tagasi haiglasse. Üks pool paranes kehvalt. Kõik see tähendas poolteist kuud sisuliselt voodites ja toolides lösutamist. Või siis kokku paarkümmend päeva elu valuvaigistist-valuvaigistini ning sinna juurde siis ebaregulaarset und tunni-kahe kaupa. Ööl ja päeval polnud vahet - kõik oli ühesugune ses zombimaailmas.
Täpselt nädal tagasi tegin esimese trenni. 40 minutit vabasõitu rattapukil. Minu aeroobsest tsoonist (ca 130 lööki minutis) oli saanud tõsine võistlustsoon - 160+ südamelööki minutis ning sinna juurde kamaluga ähkimist. Sellisel tasemel olin ma viimati vist 2016 sügisel peale puhkust. Aga ma tean, et see kõik tuleb tagasi. Lihased mäletavad ning kardio naaseb ruttu. Pean olema ainult ettevaatlik ning ei tohi üle panna.
Kohtumiseni kevadestel ja suvistel triatloni-, ratta- ja jooksuvõistlustel. Kui mu keha seda lubab.
Filteri sarja 6 kiireimat jooksjat. Vasakult: Janar Juhkov, Bert Tippi,
Janar Novitski, Maarek Tõnismäe, Urmas Põldre, Viljar Hiienõmm
esikolmik. Vana spordisõber Margus mahtus ka ilusti "poodiumile" ära
mina koos TFC Racingu uue noorsõitja Tristan Novitski-ga
