Olekski ehk kirjutamist veel edasi lükanud, aga täna novembrikuu viimasel õhtul kohe tuli vaim peale. Mis oleks veel parem kui Kinder munast Gargameli avada? Täita oma pooleks aastaks seatud eesmärk kahe kuuga. ehk siis täna õhtul täitsin ma oma kevadeks plaanitud ujumise eesmärgi - 1 kilomeeter 24 minutiga. Täpset aega ei saanud kuna ujula seinakell näitas ainult minuteid. Kuna kell oli suur, siis minutid olid selgelt näha ning samas võis aimata ka seda, kas oli minuti algus, keskpaik või lõpp. No igal juhul tulemus tuli umbes 23:50 +- 20 sekundit. Ujusin järjest kroolis püstipöördega (mitte salto), paremalt igas tsüklis hingates, ehk siis kõige turvalisema moodusega, mida tean. Nüüd siis vastus neile kes küsivad kui ruttu saab praktlilselt null ujumisoskusest ühe kilomeetri järjest ujumiseni 24-minutiga. Vastus on kaks kuud ja kümme päeva. Siinkohal tahan tänada oma treeneri Vladimirit, kelle praktilised nõuanded tegid selle võimalikuks.
Mis edasi? No võtame sihiks kilomeeter alla 20 minuti ning 1,5 kilomeetrit (ehk olümpiatriatloni distants) alla 30 minuti.
Nagu ma ennist ütlesin, trenni on tehtud väga palju. Ma arvan, et ma pole elus kunagi nii palju teinud kui kahel viimasel kuul. All toon siis ajalise graafiku viimase 12 kuu kohta.
Mis siin ikka pikalt lobiseda, toon konkreetsed numbrid nende kuude kohta. Täpsustuseks nii palju, et välja on jäetud soojendused, venitused jne, ehk julgelt võiks 10-15% vb isegi rohkem ajale juurde lisada. Arvestatud on ainult konkreetset sooritust.
Oktoobri trennid: 38 tundi ja 23 minutit.
Novemberi trennid: 39 tundi ja 8 minutit.
Jooks 41 tundi ja 15 minutit, 491 km.
Ujumine 28 tundi, 38,6 km.
Kokku siis päris paras ports tööd. Sellele lisanduvad mõned insanityd ja rattasõidud. Sain rattapuki ja hakkasin vaikselt väntamist ka harjutama. Rattakilomeetreid pole mõtet anda kuna pukil ei saa neid päris objektiivselt. Numbrid oleks võinud olla veel suuremad, aga päris mitmeid päevi läks külmetushaiguste nahka. Nädalavahetustel oli juba üsna tavaline, et alustasin ca 2-tunnise jooksuga ning tegin õhtul insanity ja siis järgmisel päeval veel kaks rasket trenni. Pühapäeva õhtuti olin füüsiliselt täiesti kinni. Arvan, et immuunsüsteem saigi sellest paraja põntsu, et olin pidevalt glükogeenist täiesti tühi. Ma usun, et oma neli külmetushaigust pidin küll ära kannatama. No nii ei saa see olukord jätkuda.
Tubane rattatrenn
Võtsingi siis viimase nädala väga kergelt ning esmaspäevast alustan täiesti uue plaaniga. Tegelikult on see selline hübriidplaan, kus on mitu asja kokku pandud. Pidin võtma arvesse seda, et ma ei ole eriti hea ujuja, et jooksu tasemelt võiks vabalt advanced ironmani plaani teha (kannatan 100+ km nädalas ilusti ära), jalgratast aga ei saa väga palju teha. No usun, et isegi väga head ratturid ei treeni 4-6 tundi järjest pukil - see oleks liiga hardcore. Kes on sõitnud nii väljas kui ka pukil teab millest ma räägin.
See sama koer, kes mul augustis süles oli, koos pojaga
Aga mõned võtmesõnad lähituleviku trennide kohta. Hakkan rohkem tegema jõu või crosstrainingut. Talv on selleks hea aeg ning ülakehale ka rohkem koormust, keskosa tugevaks. Jooksma hakkan ilmselt vähem. Ei mingeid tühjaksjooksmisi eriti suure külmaga õues. Kohendan veel jätkuvalt toitumist. Veel rohkem aluselisemaks, veel rohkem taimsemaks. Jutt läheb liiga pikaks, keegi ei jõua seda lugeda. Eks lähiajal annan teada, kas olen tervemaks muutunud oma uue süsteemiga. Üks asi veel, olen nüüd ca 72 kilo raske või siis kerge. Kevadel sellisest positsioonist jooksuvõistlustele minnes võiks ju päris häid tulemusi loota.
