Eneseotsingute aeg - sügis 2018

Murran pika vaikuse. Hooaeg 2018 oli minu jaoks suhteliselt lühike ja kerge. Õnnestus see täpselt niipalju, kui ise tagant tõukasin. Kuigi Tristaniga on hästi lihtne, siis mu tütar Keira, kes on ka muidu palju aktiivsem ja impulsiivsem on sellises vanuseperioodis, kus ta vajab väga palju tähelepanu. Anneli on olnud selles osas väga tubli, nii et ma olen saanud kõik vajalikud treeningud ja võistlused tehtud, et püsida vormis ning näha ka tuleviku mõttes edasist arengut. Kaarel Variksaar ütles mulle tema kohta hiljuti saunas: " Anneli on sul väga tore ja elegantne naine. Kui ma näen, kuidas ta sind vaatab, siis ma tean, et ta armastab sind. Hoia teda hästi". Ka tööelus on olnud jätkuvalt põnevaid muutusi ja tegevusi, mis on võtnud oma osa. Sportimisele on jäänud aega ja ressurssi täpselt nii palju, kui annab võtta, ilma, et teistel rinnetel tagasilööke oleks või areng seisma jääks. Usun, et järgmiseks hooajaks on Keiraga juba kergem ning tänu uutele oskustele ja targale tegutsemisele talvel saan 2019 aastal lajatada eriliselt võimsa hooaja. Ka sel aastal oli väikeseid rekordeid. Väike tulemuste paranemine ratta eraldistardisõidus. Õnnestus parandada poolraudmehe distantsi isiklikku rekordit üle 15 minuti, ilusa 4:45 alla. Tegin esimese "offroad" triatloni koos korraliku tulemusega. Septembris ujusin basseinis esimest korda kilomeetri alla 19 minuti (18:59). Ehk sellised pisikesed sammukesed.

Alates oktoobri keskpaigast olen tundnud, et sõrmede vigastus enam mu elu ei sega (läks üle kolme kuu). Väike sõrm on natuke kõver ning mõnes üksikus asendis tunnen veel kerget ebamugavust või valu, kuid üldiselt tundub, et asjalood on kenad. Samuti on hästi enam-vähem kõige muuga. Ma ei tea, kas sellest, et mahud on väikesed või millestki muust, kuid kuskilt mitte midagi ei valuta või ebamugavust ei tekita. Gastriit on teine teema, see on stressi haigus ning tuleb ja läheb koos stressiga. Samas jätkuvalt õpin stressiga toimetulekut ning vaimusilmas näen aega, kus suudan selle täielikult seljatada.

Muud spordialad

Minu lühike epee karjäär on nüüd läbi. Kuigi ABB tõi Rae Valla mängudelt epees kindla võidu jäi minul karikas koju toomata. Kuna olime väljas vaid ühe tiimiga ning ma olin meie tiimi kolmas või neljas number, siis põhivõistlusele ei pääsenud. Samas on väga tore, et sain selles projektis osaleda ning täiesti uue vaate ühele spordialale, mida ma eriti ei tundnud.

Siiski osalesin iga-aastases poolkohustuslikus keeglis ja dartsis. Keeglis nagu ma alati vana rasva pealt ilma trennita viskan, ka seegi kord, natuke üle 100 silma. Dartsis keerasin korralikult käru - 107 punkti vaatamata sellele, et treeningul tuli 20 sarja keskmine 155. Aga nagu kolleegile ütlesin: "selleks, et halvimal päeval visata kindlalt 160+ oleks vaja teha mitte 400, vaid minimaalselt 10 000 treeningviset."

Jooksusektsiooni tagasitulek

Tõepoolest väikese võiduna ning tunnustuseks varem tehtud tööle õnnestus ABB jooksusektsioon taas avada.

Käesoleval talvisel treeningperioodil teeme koostööd Jooksupartneriga ning treeneriks Taivo Püi.
Treeningud on meil kahel korral nädalaks ning osalejate arv on siiani kõikunud seitsme ja viieteistkümne vahel. Tänaseni oleme treeninud teisipäeviti hallis ning pühapäeviti õue radasi trööbanud.

Triathlon Estonia läbi aegade edetabel

Lõpetuseks avastasin hiljuti, et selline edetabel on olemas.

Minu tulemused poolpikal distantsil on sellised:

Ujumine: 224/346

Ratas: 29/344

Jooks: 42/331

Kogu aeg: 37/330

Võistkondlik: 5/63

Eks ma kirjutan nüüd jälle, kui midagi on kirjutada.