Nagu juba varem öeldud, valikud ja sammud said tehtud. Kõige esimene väike katsetus oli mul Kiilis kolmapäevaku rajal. 110-s koht 177 lõpetanu seas on muidugi häbiväärselt madal. Ise ka ei saa aru, miks ma nii kehva olen. Tundub, et kitsal ja kurvilisel rajal nikerdamine ei tulnud mul just kõige paremini välja. Samuti ei sõitnud ma üle kivihunniku otseteed. Lihtsalt ma ei julgenud, ega osanud ning kui need kaks asja kokku saavad, siis on kanaliin ainuõige valik.
Üsna kohe peale seda tuli esimene päris maastikuratta maraton. Läksin sinna eelõige eesmärgiga ennast ja maratonide hingeelu paremini tundma õppida. Kuna tekkis vahepeal spontaanne soov osta kaamera ning hakata spordi videosi tegema, siis sai too esimene võistlus ka ilusti lindile: https://www.youtube.com/watch?v=suKgmcd4xN0&t=1s . Ehk siis peale järjepideva maastikurattavõistluste tulemuste parandamise tekkis veel üks hasart - videode tegemise oskuste arendamine. Tänu juhtunud viperustele (3 x kett maas) pidin alustama täiesti viimaselt positsioonilt, kust jõudsin umbes 430 osaleja seas 202-ks.
Kolmas test oli mul Paldiski poolsaarel. Oma üllatuseks avastasin, et rattal kannatab 2 tundi järjest 170-se pulsiga uhada küll. Kuna vahepeal sai ka oma tehnilisi oskusi kõvasti arendatud, siis kuskil "kana ei pannud" ning kõik keerulised kohad läbisin täitsa nagu oleks varem ka rattaga sõitnud. Eks seda muidugi ennustasid mulle natuke varem ka treeningud, kus proovisin pidevalt midagi uut, keerulist ja hirmutavat ette võtta. Koht tuli 55-s 190 finišeerija hulgas, ehk jälle natuke parem. Kuna ma kaarti (loe silte) lugeda ei osanud, siis ainuüksi oma 10 kohta läks valesti sõitmiste nahka. Muuhulgas katsetasin esimest korda videole peale mölisemist. Leiab selle siit: https://youtu.be/O6YZHUVPyAg .
Neljandaks testiks sõitsin Paidesse, kus sain Eesti omavalitsuste suvemängudel maastikurattakrossis tõelise mudaelamuse. 3.4 kilomeetri ringi peal sõitsime tund aega + viimane ring. Jõudsin selle aja jooksul teha seitse ringi. Kui sajab korralikult vihma enne ja võistluse ajal, rada lookleb põhiliselt murul ja metsas, siis võite ette kujutada, milliseks ta muutub, kui sealt kõik see sada matsi viis ja enam ringi üle sõidavad. Vaesed naised, kes peale mehi rajale lasti. Esimese ringi sõitsin liidrite taga, sain haamri ning järgmised kolm ringi kulus taastumiseks ning teiste möödalaskmiseks. Sealt edasi sain jalad jälle alla ning võtsin mõned kohad tagasi. Prillid, millest peale kolmandat ringi enam läbi ei näinud panin heaga taskusse. Kokkuvõttes 33-s koht 68 seas (kos sõitsid M ja M40 klassid) ning tugevaid rattureid oli seal küllaga.
Viies väike test oli Kolmapäevak Pirital. Seal tundsin et olen tehnilistes kohtades juba päris kiire. Tagasilöök tuli teise ringi alguse tõusul, kus kasseti vahele läinud puutükk pani ta jubedalt viskama ning seetõttu pidin rattalt maha hüppama. Seal olid ka ainsad kaks möödujat tolle võistluse käigus. Lõpuni vajutasin ilma kahe olulise madalama kiiruse käiguta, korra panin ka rajalt välja, kuid jäin napilt püsti. Põhjuseks tavapärane lenks (ja käsi) puusse. Kui esimesel Kolmapäevakul sain kotti tervelt realt erinevatelt naistelt, siis seekord oli eespool napilt üks. Luban, et kui tervist on, siis järgmisel aastal kavatsen selles spordis ainult meestega konkureerida.
Pirital oli all juba sügisesse sobiv laiem ja mustrisem kumm...
Kokkuvõttes, nagu osadele sõpradele olen öelnud alustasin küll üsna hea jalaga kuid paraja kobakäpana maastikul. Samas tollest hetkest alates, kui triatloni asemel põhispordiks maastikusõidu valisin olen saanud paremaks iga nädalaga. Ambitsioonid on suured - oleks ainult tervist! Siinkohal tervitused kõikidele sõpradele, konkurentidele, lugejatele ning Youtube kanali subscriberitele!
