Kõigepealt üks väga huvitav võrdlustabel, mille sain Kardonilt.
Siin on näha meie kolme positsioonid kõikides ajavõtu punktides.
Kardon on ujumistasemelt minust ja Kristerist tugevalt üle, samal ajal kui me Kristeriga oleme omavahel enam-vähem võrdsed. Ehk siis oma üldise taseme kohta oleme Kristeriga kehvad ujujad. Esimene järeldus: kui me tahaks järgmisel aastal paremini esineda peaksime talvel kindlasti väga palju aega basseinis veetma.
Rattasõidu alguses on näha kuidas ma esimeses veerandis tegin suure tõusu ning tõmbasin Kristeriga kahe- kuni kolmeminutise vahe sisse. Tõesti sõitsin oma 10 kilomeetrit järjest keskmiselt ca 41 km tunnis, kuid oh üllatust Kiilis näidatud sprindijalga kauemaks ei jätkunudki. Kuigi mulle tundus see ärakukkumine väga suurena, siis tegelikkuses kukkusin Kristeri temposse ja jäin sinna püsima kogu ülejäänud rattasõidu.
Sarnane ärakukkumine oli ka Kardonil, kuid ilmselt natuke väiksem. Tema puhul tuleb arvestada seda, et tagant tuli palju tugevaid rattureid peale ning koha parandamine pärast nii head ujumist tähendab ainult head sõitu. Tegelikult teadsin ma seda juba ammu, et isegi optimistlikuimate kalkulatsioonide valguses ei suuda ma välja mõelda kuidas teda sel aastal Otepää võistlusel võita. Ainus lootus oleks olnud kui ta totaalselt ära kustuks, aga tema tasemega mehed kahjuks ei kustu totaalselt ära. Ta on lihtsalt parem mägedes sõidul tänu oma kogemusele (treenimisele ja võistlemisele nendes tingimustes) ning kergemale kehakaalule. Lauskmaal paneks ma meid rattal täpselt samasse kategooriasse ning mida pikem on distants, seda rohkem julgen ma tema peale panustada.
See viib mind järgmise punktini. Minu aastane rattakilomeetrite jooksevsaldo on ca 3000 km. Uurisin välja, et parematel rattameestel jääb see 7 000 - 10 000 vahele. Ilmselgelt vajan järk-järgulist kilometraaži tõstmist.
Kolmas punkt on see, et jooksime üsna ühes tempos. Reaalselt, kui vaadata meie kõigi võimeid ainult jooksuvõistlustel, siis peaks meil olema arvestatavad vahed. Tean, et minu jooksutaseme ja kilometraaži juures peaks ma olema võimeline Otepää rajal jooksma heal päeval triatloni sees aega alla 1:40. Viis minutit tuleks tavapärasele (1:30) jooksuvõistlusajale juurde sellest, et tegemist on triatloniga ning viis minutit rajaprofiili raskusest. Eelnev viib meid sinna, kus võime väita, et IM70.3 distantsi jooksutulemusel on mul palju vähem seost sellega, kui hea jooksja ma olen ning palju rohkem sellega, kui hea ujuja või rattur ma olen. Eriti just rattur, et läbida distants kiirelt ilma jalgu liigselt tapmata, et jääks teravust ka kiireks jooksuks.
Tallinna Triatlonil tehtud foto. Kusjuures ma pidevalt juurdlen,
kas peaks ca 1 cm sadulat tõstma. Enne viimast võistlust igaks
juhuks ei katseta.
Mida ma saan järgmisel aastal paremini teha?
- Alustasin sellega, et kogun sõpradelt ja tuttavatelt erinevaid endmeid nende treeningu kohta. Võrdlen mahtusi, struktuuri arengu, nende taseme ja sooritusega ning teen järgmiseks hooajaks järeldused, kuigi põhijäreldused on juba tehtud.
- Trainingpeaksiga saan välja arvutada optimaalsed (niivõrd-kuivõrd) mahud koos periodiseerimise ja puhkenädalatega (tasuline kuumaksupõhine teenus). Pikka aega on kummitama jäänud küsimus kas otsida omale treener või mitte ning siiani ei suuda ma sellele ühest vastust leida. Osaliselt teeb treeneriametit praegu koos väga heade analüüsidega TrainingPeaks. Samas on tema miinuseks see, et pean ennast 100% ise motiveerima ning nö. ei vastuta mitte kellegi ees peale iseenda. Treeneri miinuseks oleks ilmselt lisakulu ning vähesem paindlikkus siduda omavahel erinevaid treeningprogramme. Lisaks kardan seda, et treener laseks mul teha liiga vähe ning ma ei saaks kunagi oma potentsiaali kätte, samas võib see ka ennast nö "katki treenides" saavutamata jääda. Ehk kokkuvõttes tundub, et ma ei suuda otsustada. Ja kui ma ei suuda otsustada, siis tavaliselt ei muuda ma mitte midagi.
- Kindlasti tuleb rattasõidu ja ujumismahu kasv osaliselt jooksu arvelt. Tõesti ma viimasel talvel ei viitsinud toas pukki sõita, nüüd kus mul on ZWIFT viitsin kindlasti rohkem.
Aga enne kui kõik need põhimõtted käiku lähevad on mul vaja teha Triathlon Estonia ja SEB Tallinna Maraton võimalikult hästi ning mõlemis kasvõi natukenegi isiklikku rekordit parandada. Kuigi pole veel kindel, aga ilmselt on sealt alates mõistlik jooksuhooaja pikendamise asemel pigem "reset" teha ning 2-3 nädala pärast treeningutega vaikselt uuesti alustada.
Panen lõppu veel oma aastase jooksevsaldo kilomeetrites, hea järgmisel aastal võrrelda mahte ja võistlustulemusi. Teadlikult ümardasin ülespoole kuna tean, et paljud eelmise aasta võistluskilomeetrid minu enda süü tõttu TP andmetest puudu.
Ujumine: 110 km
Jooks: 2600 km
Ratas: 3000 km
Panen lõppu veel oma aastase jooksevsaldo kilomeetrites, hea järgmisel aastal võrrelda mahte ja võistlustulemusi. Teadlikult ümardasin ülespoole kuna tean, et paljud eelmise aasta võistluskilomeetrid minu enda süü tõttu TP andmetest puudu.
Ujumine: 110 km
Jooks: 2600 km
Ratas: 3000 km
minu kahenädalane treeningblokk, mille eesmärk taastuda IM Otepääst ning olla puhanud ja
terav Triathlon Estonia ajal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar