Minu parem jalg
Kui omale kannakõõluse põletiku külge sain hakkasin paanikas suure isuga materjale selle kohta õgima. Juba etteruttavalt võin öelda, et materjali on palju - isegi liiga palju. On blogisi, on meditsiinilisi lehekülgi, teemast on räägitud veel väemalt viies-kuues raamatus, mis mul riiulis seisavad. Praegu on natuke vara minu arengute kohta otseseid hinnanguid anda. Kõige lühemalt öeldes: probleem on muidugi alles, aga saan joosta. Esimese asjana pidin materjalidest välja viskama kõik, mis ei seondu jooksu ülekoormusest tekitatut plantarfastsiidiga. Ehk olukorrad, kus põhjuseks ülekaal, seisev töö jne. Väilstasin ka nõrga pöia pärast iseseisvalt tehtud kontrollharjutusi. Üks oluline asi, mille ma avastasin erinevatest lugudest oli tõik, et kiiremini kippusid paranema just need inimesed, kes jätkasid jooksmist kui need, kes oma haiget jalga võimalikult palju isoleerisid (teipisid kinni, lõpetasid jooksmise jne). Otsustasin, et küll veidi vähenenud mahuga, kuid jätkan jooksmist. Väga palju on abiks olnud siinkohal jälle kinesioteip, mis on mul sisuliselt valu ära võtnud. Mida ma peale teipimise ja mahu vähedamise veel teisiti teinud olen? Teen regulaarselt kerelihaste harjutusi, venitan säärelihast ja kannakõõlust, rullin jalgu tihemini (sääri, reisi, it-bandi, alaselga, tuharaid), teen spetsiaalseid harjutusi pöiale (varvaste tõstmine, rätiku rullimine jne). Lisaks eelnevale ei jookse ma enam libeda ilma või lumega ning jäiga tallaga jalanõudes. Ehk siis kokkuvõttes loodan kiirelt paraneda, et ei tekiks järjekordset lugu sellest, kuidas ma 2 aastat PF käes kannatasin. Ka oma suvised plaanid ja eesmärgid püstitan eelkõige lähtudes eeldusest: ma saan hooajaks terveks.
Üks oluline edasiminek on muud haigused. Jaanuarist tuleb ilmselt minu treeningajaloo kolmandana mahukas kuu ning ma pean ütlema, et külmetuste suhtes peab mu tervis küll paremini vastu kui näiteks eelmistel talvedel.
Üks oluline edasiminek on muud haigused. Jaanuarist tuleb ilmselt minu treeningajaloo kolmandana mahukas kuu ning ma pean ütlema, et külmetuste suhtes peab mu tervis küll paremini vastu kui näiteks eelmistel talvedel.
Triatlonist ja millal ma raudmeheks saan?
Peale mitme tuttava olen ma ise ka seda raudmehe küsimust endalt korduvalt küsinud. Esiteks ma usun, et see on soovi korral täiesti tehtav - läbimise mõttes. Üks oluline küsimärk on asja juures selg rattadistantsil. Kindlasti peab mu selg sellel aastal pikemaid sõite vastu kui eelmisel, aga kindlasti peaks ma enne järele proovima, mis tunde näiteks 5 tundi järjest aero asendis istumine mulle tekitab. Teise asjana ei meeldi mulle fakt, et esimese osa, ehk ujumise peale kulub mul oma 80 minutit. See on üsna pikk aeg söömata ja joomata olemiseks spordivõistlusel. Ehk rattaosa peaks ma alustama vedelikupuuduses. Jürgen Ligi (väga tubli triatleet) oli 55-aastabe kui läbis oma esimese ironmani. Hetkseisuga on mul selleks aastaks ainult üks võistlus lukus, otepää Ironman 70.3. Teoreetiliselt peaks ma soovi korral olema valmis kaks nädalat pärast seda ka kaks korda pikema maa Keilas läbima. Hetkel tundub siiski kiiresti sõitmine ja kiiresti jooksmine ahvatlevam mõte kui nende kahe asja tegemine väga pikalt. Aga nende mõtetega on paraku nii, et nad võivad üsna kiirelt muutuda ja kes ei tahaks omale õigust raudmehe nimetusele?
Minu jaoks natuke kurb triatloni vallas on see, et ära jäävad nii Kiili duatlon kui ka Jüri basseinitriatlon. Oma asukoha läheduse ja distantsidega olid mõlemad väga heaks avapauguks triatlonihooajale. Osaledes oleks ma saanud korraliku ülevaate oma arengust viimase aasta jooksul. Tundub, et üldse sel aastal on keeruline võrdlusmomente luua. Ainsateks võimalusteks, mis pähe tulevad oleks Tartu Mill ja Keila poolraudmees. Samas ei ole Tartu Mill väga hea võistlus aegade võrdluseks kuna eelmisel aastal oli seal kohutav leitsak (temperatuur hüppas ühe päevaga stabiilselt 15 kraadilt 30 peale) ning lisaks mõjutab lõppaega ka voolu kiirus emajõel, mille puhul ma olen aru saanud, et see võib üsna palju kõikuda. Siinkohal konkreetseid eesmärke triatlonis välja tuua ei tahakski. Super oleks kui saaks Otepää mägisel raja oma aja sinna kanti, mis eelmisel aastal Triathlon Estonia laugetel radadel - see juba näitaks arengut. Muudeks võrdlusmomentideks jääks vast võrdlemine oma eelmise aasta lähimate konkurentidega. Kahjuks jah koonduvad kõik huvitavamad triatloni võistlused väga kitsasse perioodi ehk tuleb teha valikuid. Kindlasti olen ka avatud igasugu kutsumistele meeskonnatriatlonis, seda siis kas ratturi või jooksjana.
Minu jaoks natuke kurb triatloni vallas on see, et ära jäävad nii Kiili duatlon kui ka Jüri basseinitriatlon. Oma asukoha läheduse ja distantsidega olid mõlemad väga heaks avapauguks triatlonihooajale. Osaledes oleks ma saanud korraliku ülevaate oma arengust viimase aasta jooksul. Tundub, et üldse sel aastal on keeruline võrdlusmomente luua. Ainsateks võimalusteks, mis pähe tulevad oleks Tartu Mill ja Keila poolraudmees. Samas ei ole Tartu Mill väga hea võistlus aegade võrdluseks kuna eelmisel aastal oli seal kohutav leitsak (temperatuur hüppas ühe päevaga stabiilselt 15 kraadilt 30 peale) ning lisaks mõjutab lõppaega ka voolu kiirus emajõel, mille puhul ma olen aru saanud, et see võib üsna palju kõikuda. Siinkohal konkreetseid eesmärke triatlonis välja tuua ei tahakski. Super oleks kui saaks Otepää mägisel raja oma aja sinna kanti, mis eelmisel aastal Triathlon Estonia laugetel radadel - see juba näitaks arengut. Muudeks võrdlusmomentideks jääks vast võrdlemine oma eelmise aasta lähimate konkurentidega. Kahjuks jah koonduvad kõik huvitavamad triatloni võistlused väga kitsasse perioodi ehk tuleb teha valikuid. Kindlasti olen ka avatud igasugu kutsumistele meeskonnatriatlonis, seda siis kas ratturi või jooksjana.
Jooksmine
See on jätkuvalt spordiala, mis mind kõige rohkem paelub. Ma isegi ei mõtle sellele, et ma võin olla hooajal nii vigane, et üldse võistelda ei saa. See võimalus on minu peas välistatud. Esimene prioriteet on jätkuvalt maraton alla kolme tunni. Sel aastal tean ma palju paremini, mida ma selle tegemiseks saavutama pean. Proovin kindlasti osaleda mitmetel jooksuvõistlustel, mis toimuvad samal rajal, kui eelmisel aastal, just selle võrdlusmomendi pärast. Usun, et kui minu kui jooksja tervises miskeid uusi pöördelisi momente halvemuse poole ei tule kukub kindlasti see kolme tunni piir aastal 2016. Panen siis kiiruga kirja mõned distantsid ja ajad - pärast hea vaadata, mis välja tuli.
5 km - 18.00
10 km - 37.30
21,1 km - 1.25.00
42,2 km - 3.00.00
Eks ma olen vaikselt ka ultrajooksu mõtteid mõlgutanud. See teema on kuidagi väga inspireerivaks minu jaoks muutunud. Samas enne ma peaks kuidagi vabanema sellest probleemist, mis mind maratoni tulemuse realiseerimises kogu aeg tagasi on hoidnud.
Lisaks olen ka märganud, et minusugustele surelikele kehtivad samad reeglid, mis tippsportlastele. Ehk siis periodiseering ja vormi ajastamine. Proovin siis sellel aastal nii, et ma ei läheks liiga vara (juba Aprillis) tippvormi. Muidu tulevad suve lõpp ja sügis üsna nutune. Kõige lihtsamalt öeldes ei tohi joosta ja ratast sõita hooaja alguses liiga tihti, liiga kiiresti.
Lisaks olen ka märganud, et minusugustele surelikele kehtivad samad reeglid, mis tippsportlastele. Ehk siis periodiseering ja vormi ajastamine. Proovin siis sellel aastal nii, et ma ei läheks liiga vara (juba Aprillis) tippvormi. Muidu tulevad suve lõpp ja sügis üsna nutune. Kõige lihtsamalt öeldes ei tohi joosta ja ratast sõita hooaja alguses liiga tihti, liiga kiiresti.
illustratsiooniks suvine looduspilt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar