Filter Temposõit - hea vahend triatlonitreeninguks

Kuna mu tööandja poolt pakuti Filter Temposõidu Karikasarjal osalemise hüvitamist, siis sai ka ennast kevadel kogu sarjale kirja pandud. Jalgrattatreeninguga kipub ikka nii olema, et lihtsalt plaanin enam vähem kui suure ringi ma teen ja siis sõidan. Mingeid konkreetseid kella üleslaetavaid kavajärgseid treeninguid saan ma teha ainult pukil, sest liikluses on peale minu ka autod, inimesed, teised ratturid, rulluisutajad, valgusfoorid, ristmikud jne. Ehk treeningud stiilis 10 min. soojendust, 5 x 3 min sprinti üle 1 min puhkuse on sisuliselt välistatud. Olengi selle mõttega, et saaks vahel kiirust treenida tekitanud rahulikematesse sirgetesse lõikudesse Garmini segmendid. Lihtsalt järgmine kord kui lähen samale rajale mäletan, et kuskil siin algas ja seal lõppes miski lõik. Panen seda täiega ja siis saan hiljem oma lõigu kohta arvutist eraldi andmed kätte. Kõik muu on olnud selline aeroobses tsoonis kulgemine. Kuidas siis Filter treenimisele kaasa aitab? Aitab sellega, et on üsna tühi korralik rada, ning ajavõtt ja teised ratturid. Ehk olukord, kus ma olen valmis palju rohkem pingutama kui kuskil mujal üksinda maanteed mõõtes. Võistlusi treeninguks sõites tähendab minu jaoks seda, et pingutan küll korralikult, aga lihtsalt eelnevate päevade treeninguid ära ei jäta. Tavaliselt tähtsama võistluse puhul teen kaks päeva enne tähtsat võistlust kerge trenni ja võistluseelse päeva võtan täitsa vabaks. Kõige tähtsamate puhul teen nädal teiperit ja spetsiaalseid  konkreetseks võistluseks ettevalmistavaid trenne.

Kokku koosneb Filtri karikasari kuuest etapist, kolmes erinevas kohas ümber Tallinna, neist igas kaks korda (Jüri, Tabasalu, Pirita). Distantsideks 26, 17 ja 10 kilomeetrit. Neist esimesed kaks distantsi on väga head jalgrattasõidu anaeroobse läve arendamiseks ja tundmaõppimiseks ning kolmas võimaldab ka natuke anaeroobses läves sprindivõimeid arendada. Oma esimese paarissõidu etapi Jüris pidin kahjuks vahele jätma. Veel viimase hetkeni oli lootus tuttavatel radadel sõita, aga võistlusõhtul mõõdetud palavik näitas, et targem oli tookord suuremat pingutust vältida. Sai siis esimene sõit Tabasalus toimunud teisel etapil tehtud. Kuuest etapist viis paremat lähevad arvesse, ehk kui rohkem midagi vahele ei jää olen konkurentsis edasi. Ilmaga vedas, auto temperatuurimõõdik näitas 17 kraadi veidi enne starti. Juba autost välja minnes sain aru, et olin üle riietunud (panin riidesse ilmaennustuse poolt antud 12 kraadi põhjal).

Võtsin oma kiibi ja numbri sekretariaadist välja, leidsin soojenduspukid, millest ühele ka oma ratta kinnitasin ning kerisin 10 minutit soojenduseks. Vaatasin ringi, kurat kus olid inimestel alles rattad. Ma oma süsinikust Plasma ja treeningjooksudega olin ikka üsna tagasihoidlik. Külas võin ma rattakunn olla, aga siin olen poisike. Samas, mis siin ikka põdeda, küll järgmiseks aastaks korralikud jooksud ka alla saab. Treenimiseks on mul varustust piisavalt ja mootor on mul ka hea. Üsna varsti hakkas igav ja otsustasin starti nillima minna. 5-6 inimest oli järjekorras. Ronisin rampile, tuli minu kord, vasakut klambrit ei saanud kinni, tühistasin oma stardi ja läksin taas järjekorra lõppu. Uuesti joonele jõudmise ajaks olin juba seina ja laua abiga mõlemad jalad ilusti kinni saanud. Rampilt maha ja udjama. Alla kilomeetri sõidetud ning mul pulss üle 170. Mõtlesin, et sai vast liiga kiirelt alustatud. Juba tuligi esimene tagasipööre. Muide sellel rajal oli 17 kilomeetri kohta hämmastavalt palju (3) tagasipöördeid ja järske kurve. Samas tuul oli üsna nõrk ning asfaldi kvaliteet ka palju parem kui lootsin. Seda, et ma tegelikult liiga kiirelt ei alustanud, sain teada pärast protokollist (50-st minu taga olevast mehest vaid umbes viiel oli esimese ca kahe kilomeetri lõigu aeg tagasihoidlikum ja minu ees ei olnud selliseid mitte ühtegi). Edasi kuni teise tagasipöördeni tuli umbes 7 kilomeetrit üsna sirget teed. Kilomeetri keskmised tiksusid üle 40 km/h. Kas oli kerge taganttuul või lihtsalt oli sellel lõigul rohkem powerit. Sain kätte enda ees startinu ning umbes samal ajal sai mind kätte üks skinsuitis fulldisciga sõitja. Teise ja kolmanda tagasipöörde vahel mindi minust veel kaks korda mööda - frustratsioon! Õnneks lohutas see, et kilomeeter enne finišit õnnestus mul endal kahest mehest mööda saada, ehk siis äkki asi päris nii hull ei olegi?

Neoonpõlvikute järgi on mind lihtne üles leida

Lõppprotokollis olin 254 inimese seas oma debüütvõistlusel 101. Pole küll esisajas :), aga õrnemast soost õnnestus juba kolmandat võistlust järjest jagu saada. Usun, et sellise pingutuse kestvuse puhul suudaks mu keha ka 180 ls lähedast pulssi välja kannatada, ehk ilmselt võisin sõita veidi alla oma võimete, millest andis aimu ka see, et olin finišis üsna värske. Usun, et natuke harjutamist ja suudan rohkem. Väikeseks temposõidu õppetunniks oli see väga vahva võistlus. Juba pühapäeval on Jüris basseinitriatlon. Seal on strateegia lihtne: ujuda alla 6 minuti (ilmselt viimasesse kolmandikku) ning rattal ja jooksus nii palju konkurente alla neelata kui kõhtu mahub. Siit alt saab kätte strateegilised numbrid mu sõidu kohta.

Jah, olen kerija