Päriselt said mu jooksu treeningud (midagi sellist, mida saab nimetada millekski muuks kui suvaline sörk või spurt) alguse alles 2013 aasta kevadel. Märtsikuus otsustasin, et nüüd hakkan uueks maratoniks treenima ja vajan GPSiga kella, et oleks mingigi aimdus kui kiiresti ja kaugele ma jooksen. Pärast päevi internetist surfamist otsustasin Garmin Forerunner 310xt kasuks. Ta on küll jooksu GPSI kohta natuke suur (kuna ta on tegelikult mõeldud triatloni treeninguks), samas olid tal toona olemas kõik vahvad funktsioonid, mis teistelgi vägevamatel kelladel ning minu jaoks väga nauditavad asjad vibraalarm, taustavalgus ja 20 tundi kestev aku. Ostes innustas mind väga virtuaalse partneri kasutamise võimalus, mida ma siis siiani olen kasutanud ainult kahel korral. (pilt - minu siiani truu abitreener)
Sellest hetkest muutus väga palju. Nüüd, kus ma sain oma treeningutelt kohest tagasisidet, enda sooritusi analüüsida tekkis tõeline hasart. Tõsiasja, et jooksu ei tulegi nii treenida nagu varem arvasin (umbes 3 x nädalas ja igal korral kiiremini või kaugemale kui eelmisel korral) avastasin ma umbes paar kuud enne kella ostu kui ennast myasics lehele ära registreerisin. Garmini treeningplaanid olid aga täiesti uus maailm - pulsi järgi jooksud, intervalltreeningud, anaeroobsel läve punnitamised jne. Tõmbasin aga keskmise koormusega maratoni trenni kella sisse ja hakkasin "lõbutsema." Täna unistan juba uuest mudelist, Forerunner 620, mis on oluliselt väiksem ja teeb natuke rohkem kui praegune kell. Samas võtsin vastu kindla otsuse: ootan uue hooajani lootuses, et hinnad langevad. Kell mind ju paremaks jooksjaks ei tee.
Üks oluline osa treeningust, mis tavaliselt igal nädalal juhtub on pikk jooks rahulikus tempos. Ei ole päris nii, et pärast tundi on keel vestil ja otsin esimest kraavi või lompi kus ennast täis kaanida. Vedelik peab kaasas olema. Kogenematusest tegin algul vale ostu - üks umbes liitrine pudel küljel hüplemas (kes tahab võib selle mult võileiva hinna eest praktiliselt uues konditsioonis omale saada). Sain veast aru ja tänaseni on mul kasutusel Nathan Speed 4R.
Esiteks on mul võimalik rohkem jooki kaasa võtta. Teiseks on kaal ühtlaselt jaotunud ja kolmandaks näeb ta väga lahe välja. Tavaliselt võtan kaasa ainult vee, et oma keha harjutada minimaalsete ressurssidega. Mõnikord võtan spordijoogi (teen SIS-pulbrist) - kõhu harjutamiseks - et ta võistlustel ei ärrituks. Veel harvemini tuleb mõni geel kaasa, jällegi kõhu treenimise pärast üllatustega hakkamasaamiseks. Lühematel otsadel (kuni 80 minutit) on mul tavaliselt kaasas väike vöökott kuhu saab mahutada telefoni, WC-paberi, võtmed, pangakaardi, mis iganes vajalikud pisitarvikud.
Lähiajal plaanin kirjutada botastejuttu ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar