Olen pikalt proovinud kõiki asju (ka tagasilööke) positiivsest küljest näha. Fakt on see, et vaatamata suurtele treeningmahtudele ei ole ma suutnud eelmise suve keskpaigast alates korralikke võistlustulemusi teha. Katkestamine Vana - Aasta jooksul oli viimane piisk karikasse. Nii ei saa, pean rohkem treenima.
Aasta alguseks otsustasin, et ma pean harjutama oma keha kiiremini ja pikemalt jooksma. Mu lihased peavad suutma kannatada tugevat tempot tunde, mu liigesed (pöiad) peavad olema nii tugevad, et maratoni jooksul nad tunda ei anna. Otsustasin, et 2016 aasta tuleb selline, kus läbin kilomeetreid nagu meistersportlane. Hakkasingi kohe Jaanuari alguses suure hurraaga peale. Kes mäletab, siis juba mõne nädalaga sain plantarfastsiidi. Mis seal ikka, jooksen sama palju edasi ning lisaks teen venitusi, jõuharjutusi jne, küll kõik korda saab.
Kohe kui jalg kannatas piisavalt joosta võtsin ette Pfizingeri "Advanced Marathoningu" kesktaseme mahukava. Kuna vahepeal olid ujumispäevad, siis pidin pikki jookse (18, 23, 26 km jne) mitmeid päevi järjest üksteise otsa lisama. Vahepeal vaatan treeningute järgi, mis mu objektiivne maratoni tempo ja laktaadilävi on. Tulemused ütlevad, et pärast 14 kuud aktiivset treeningut suudan ma maratoni jälle samal tasemel joosta. Aga mul pidi juba 2015 aastal kolme tunni piir alistatud olema! Laktaadilävi ütleb, et ime kui ma praegu 10 km üldse alla 40 min joosta suudan. Samas kevadel jooksin mitte nii ideaalsetes tingimustes ja valesti valitud taktikaga (tugev positiivne split) 39 minuti kanti.
Mida ma praegu tunnen? Magada ei saa, vähkren, halvad unenäod. Peale 10 tundi voodis olen väsinum kui vanasti 7-tunnise unega olin. Tööl olen uimane, raske on kontsentreeruda. Keset väga aeglast (6:30 min/km) sörki koos Anneliga läheb põhi täiesti lambist alt ära. Pidevalt on tugev söögiisu, eriti tahaks magusat. Lihastes ja liigestes on imelik kangus ja torked. Isegi see koht, kust ma vasaku randme pea 20 aastat tagasi ära murdsin hakkas valutama. Ja ei, ma ei ole vasaku käega midagi rasket tõstnud. Kas ma olen tõesti nii nõrk?
Nüüd, kus ma seda kirjutan tunnen, et pean midagi oma treeningutes ette võtma. Hetkel tundub, et peamine murekoht on pikad jooksud (kuni 3 üle 20 km jooksu nädalas). Kui algul mõtlesin, et võtan ennast kõikidest Endomondo challengetest ka maha, et väheneks ületreeningu kiusatus, siis Anneli soovitas seda mitte teha - pean ise julgema oma probleemile otsa vaadata ning vastavaid otsuseid vastu võtta. Aga liisk on langenud, selle nädala treenin kergelt ning uuest nädalast alustan uue kavaga, mis näeb ette oma 30-50% vähem jooksukilomeetreid (täpselt veel ei tea). Hakkan selle peale ehitama, vaatan kuidas läheb. Peamine, et tekiks ootus ja sära uute trennide ees. Et ma oleks täis energiat, et mul tekiks soov rohkem head asja teha.
Loomulikult näen ma oma vaimusilmas Steve Way edulugu ning ma tahan ise ka olla oma Eesti Steve Way. Kahjuks Steve Way lugu sellel aastal ilmselt ei tule, aga veel ei ole hilja kõiki mu võistlusi päästa, kuhu juba olen ennast kirja pannud. Selge on see, kui nüüd ei reageeri, siis pärast võib olukord olla juba pöördumatu. Kevadesse ja suvesse tahan minna täis ootusärevust, tahet ja enaergiat, aga mitte kui äraaetud hobune.
siiras emotsioon hetkest, mil jooksjal saab triatloni
ujumisdistants läbi. Nende hetkede nimel me seda ju
teeme
Kirjutaks paar mõtet.
VastaKustuta1.Päevane väsimus ja keskendumismured võivad olla (ja ka raskus jooksmisel) magamatusest. Pean ise vahel öösel tööd tegema ja selle alla kannatab kogu elu. õnneks seda tuleb ette max 1, vahel 2korda kuus.
2.3üle 20km-st jooksu nädalas olen isegi mina harva sattunud tegema :) Pigem, kui vaid võimalus on, jaga need kahe treeningkorra peale ära. 10km hommikul/10km õhtul - on tunduvalt vähem kurnavam ning oled mõlemas värske. See sobib muidugi, kui päevaplaan seda võimaldab. Pelae õhtust rasket trenni, kiirendab taastumist just kerge hommikune sörk.
3.Jäta treeningutesse üks pikem jooks nädalas. advanced versioon oleks, et üle nädala veidi pikem pikk aga rahulikus tempos ja teisel nädalal veidi lühem pikk jooks aga veidi kiiremas tempos. 1lõigutrenn nädalas + 1tempokam jooks. ülejäänud jooksud pigem kerge sörk, rõhk sõnal - KERGE. on väga suur oht teha kergeid jookse liiga kiirelt ja väsimus kuhjub. Lõigutrenn annab erksust lihasesse. 2-3x nädalas peale seda kerget jooksu võiks teha 6-10x100m lahtijooksud või hoopis samamoodi peale keregt trenni 2x nädalas 6-10xjärsku mäge 40-60m(8-10sek, max 12sek kui jalad sellega harjunud), alla jalutad.
Lisaks veel, et kui koguaeg sarnaselt trenni teha, siis võibki kaduda säde silmist. vahel peabki muutma oma treeningu ülesehitust, et anda kehale uusi väljakutseid arenguks. Ürita rõhku panna vahelduseks lõikudele/kiirusele ja leiad ka pikemas jooksus hoopis uue mineku!
VastaKustutaTänan Rünno! Mis kiirusel või pulsiga sa rahulikke jookse teha soovitaks? Praegu on nii, et max pulss 188, puhkepulss 46-48. Siiani olen taastavad või lihtsalt aeroobsed jooksud ühte patta pannud ja umbes 142 pulsiga teinud (minu puhul siis hetkel kiirus ca 5:15 min/km, suvel kuivaga 15 sek kiirem). Kas peaks osa jookse äkki tegema 135 löögise pulsi kanti?
VastaKustutaAga jah lühemad kiirustreeningud plaanin võtta sisse. Ca 60-meetrine mägi (õigemini sild:)) ka täitsa olemas. Pikka jooksu enam üle ühe korra nädalas teha ei plaani, vähemalt esialgu kuni tervis parem.
Ma usun küll, et oleks hea teha vahest 135 kanti. mul maksimaalne 178 ja kerged jooksud selle juures võiksid olla ca 126 ning taastavad pigem alla 120, paremas vormis isegi alla 110. Pulss on minu puhul muidugi halb näitaja - oleneb vormist, mida parem vorm, seda madalam see kipub olema, suurma kiiruse juures :) Hea on õppida tunnetama oma keha ja enesetunnet.
VastaKustutaVaata järele, kuidas Rait Ratasepp treenib ultrateks. Mahtusid ei anna muidugi võrrelda, aga jooksud on tal kaheks jagatud, et värskus säiliks ja kerged jooksud on pulsiga 120-124. Suur maht kõrge pulsiga viib ületreeninguni. Hoia vaim värske :) http://ultraspordist.blogspot.com.ee/
VastaKustutaJah, kusjuures ma olen imestanud, kuidas saavad tõesti Rait ja Rünno selliste mahtude juures treenida ja mina ei saa? Ilmselt ongi võtmeküsimus selles, et minu treeningud on liiga ühte auku või siis selles, et ma pole piisavalt kannatlikult vundamenti ehitanud. Aga eks ma pean jah natuke teistmoodi katsetama, et näha mis minu puhul kõige paremini toimib.
VastaKustutaVähemalt midagi hullu õnneks pole sest juba peale tänast lõunat tunnen ma ennast oluliselt paremini. Ilmselt olin glükogeenist ennast liiga tühjaks tõmmanud ja keha hakkas selle vastu protestima.
Praegu on plaanis nii, et jääb ainult üks pikk jooks nädalas. Kõik muud tulevad alla 15 või 10 kilomeetri. Ühel või kahel korral teen intensiivselt (laktaadiläve lõike ja mäkkesprinte). Ülejäänud jooksud siis väga kerged, lisaks rohkem jõu ja kerelihaste trenni ning jooksuharjutusi. Eks paari nädalaga on näha kuidas enesetunne on.
See glükogeeni või lihtsalt energiapuudus on endalgi vahest, kuna enamus ajast on ülitugev kalorivaene dieet peal, kus olen isegi vahest keskmiselt 2000-2500kalorit miinuses... Viimasel ajal pole kaloreid üles märkinud aga peaks uuesti hakkama tegelema sellega. võistlushooajaks vaja veel 8kg alla saada... aga muidu - 1vahepäev dieedis ja enesetunne on hoopis teine! Puhkepäev dieedist on üks oluline osa dieedi juures. ilmselt sama seis ka sul, ilma dieeditagi :)
VastaKustutaHoidsin ennast nüüd mõned päevad tagasi (E-kerge ujumine, T-kerge jooks 8k, K-ujumistrenn) ja enesetunne väga hea. OTS-i kindlasti pole. Lihtsalt pean vaatama, et iga nädal mitu korda ennast auku ei tõmbaks. Korra kahe nädala jooksul kehale shokk anda poleks vist paha? (Näiteks järgmise nädala lõpus joosta 30+k?)
VastaKustutakorra 2nädala jooksul täitsa ok. Täiesti ok on pikk jooks iga nädal järjest pikemana ja igal 4ndal nädalal veidi lühemalt.
VastaKustutaSee auku tõmbamise asi - pika jooksu eesmärk ei ole end pildituks joosta vaid harjutada jalgadel jooksus olemist pikema AJA vältel. ja pigem mitte end tühjaks joosta vaid rahulikult kulgeda.