2016 võistluskalender paigas

Kuigi me oleme alles veebruari lõpus, siis tundub, et olen juba oma võistluskalendri enam-vähem paika saanud. Kalendrit tehes lähtusin põhiliselt kolmest asjast
1. ABB spordiprogramm - võtsin võimalikult palju võistlusi, mida toetab mu tööandja, eeldusel, et need ikka mu muude plaanide ja profiiliga sobivad. Ei riskinud näiteks maanteesõite võtta kuna suurem vigastuseoht seaks mu ülejäänud suve suure riski alla.
2. Vaheldus - tahtsin, et oleks võimalikult põnev. Proovida jälle uusi asju sest eelmisel aastal sain teada, et uute asjade proovimine on väga põnev. On maanteejookse, maastikujookse, rattasõite, uusi triatlone, ujumist ning isegi orienteerumist.
3. Võimalus vähemalt mõni uus rekord teha - ehk osa võistlusi peab kattuma eelmise aasta omaga või võimaldama vähemalt mingi rekordi tegemiseks soodsat tingimust (standard distants laugel jooksurajal).

Selline ta mul tuli:

24.03 Rae valla MV ujumises

09.04 Saku kevadjooks 10/21/42

24.04 Kõrvemaa kevadjooks

04.05 Filter Jüri

15.05 Viimsi Jooks 10/21/42

18.05 Filter Kiili

21.05 Tallinn City Trail

01.06 Filter Pirita

05.06 Ace XDREAM Rummu

15.06 Filter Jüri

18-19.06 Laulasmaa Ultra

03.07 Viljandi triatlon sprint

09.07 Tartu mill triatlon olümpia

23.07 Pärnu triatlon sprint

30.07 Tallinn triatlon olümpia

03.08 Filter Kiili

06.08 Ironman Otepää

17.08 Filter Pirita

21.08 Triathlon Estonia

03.09 Ace XDREAM Jüri

11.09 SEB Tln Maraton

24.09 Saku sügisjooks

Mõtlesin, et räägin mõnest otsusest lähemalt.

AceXDream. Mind on korduvalt seltskondade poolt osalema kutsutud. Lasin selleks aastaks oma nime kirja panna mõnes ABB meeskonnas. Saan osaleda kahel etapil, sest esimese ajal on mul Kõrvemaa kevadjooks (selline natuke veider teistmoodi jooks) ning teisega samal päeval on Tallinna triatlon. No teoorias saaks ma ka triatlonilt otse XDreamile tulla. kaarti ma hetkel eriti hästi lugeda ei oska, võin kaasa joosta ja sõita, rulluisutada oskan ka. Vastavalt vajadusele võin nii A kui B rajal olla. No vähemalt saab korra proovida seda orienteerumisvärki, näis, kas jääb pisik külge.

6 Triatloni. Algul veidi lühemad, pärast pikemad. Eks näeb, kas raske hooaja lõpus minust sellel korral korralikku Tln Maratoni jooksjat on. Võtsin nii palju ette kui kaine mõistus teiste võistluste valguses ette võtta lubas. Ja noh Otepää Ironman, märgilise tähendusega võistlus. Kes on vähegi entusiast, peaks võimaluse korral sinna minema.

Laulasmaa Ultra. Võistlus, mille pärast ma hetkel kõige rohkem põnevil olen. Kui tavaliselt proovin seda, kui kiiresti ma jõuan, siis seekord pole distants ette antud ning vaatan hoopis kui kaugele ma jõuan. Kõik tulemused üle maratoni oleks isiklik distantsirekord. Vägev oleks kohe esimesel korral kolmekohaline number ette saada (100+). Öösel ma ilmselt jooksma ei jää, kas üldse pimedani jaksu jätkuks. Ehk igati huvitav saada teada kui palju ma tegelikult jõuan, siis kui enam ei jõua.

Tallinn City Trail. Tundub selline veider võistlus sobival kuupäeval. Tavaliselt jooksevad sel kuupäevak ju naised ja jooksumehed (kes ennast naiseks ei riieta) on nende peale lihtsalt kadedad. Seekord kavatseme me ise aga veel rohkem joosta.

Muud võistlused ilmselt hetkel väga äramärkimist ei vaja. Valdavalt täidavad nad kas korraliku treeningu või enda proovilepaneku rolli. Kindlasti saab nende nimesi lugeda suvepoole mu võistlusraportitest (kui on vurtsu asju kirja panna).

Ühte uut asja juba täna proovisin. Pirita metsades fatbiketamist. Läksime selle sama 1. jaanuaril poolmaratoni jooksnud tiimiga (vennad ja nende naised). Kuigi mul on hea mootor, siis tundub, et tänu uute liigutuste õppimisele võivad mõned kohad homme tunda anda. Iseenesest väga huvitav tegevus, või olid rattad huvitavad või oli see mets huvitav või siis kombinatsioon kõigest kokku, aga mulle meeldis. Selgus, et Kristjan on maastikurattal must jätkuvalt palju osavam. Lisaks selgus, et meie naised, kelle puhul ma arvasin kohe kui Kristjan metsa keeras, et nad jäävad siin nüüd hätta, said kas kerge massi, hea tasakaalu või tugeva jala tõttu palju paremini hakkama kui lootsin.

Kahjuks või õnneks olen ma nüüd sunnitud selle rattasõidu tagajärjel paar päeva lonkama. Kaudselt süüdlaseks üks järjekordne järsk mägi, kust Kristjan alla sõitis. Naised siis seisid üleval kahtlustavate pilkudega. Läksin nende juurde ja ütlesin: "oodake, ma kohe näitan, kuidas tavainimene siit alla saab." Ja näitasingi, esimesed kolm meetrit tulidki hästi välja, siis aga kaotas esiratas oma haarduvuse ning edasi läksin ma pea ja käed ees, ratas järel. Ega muidu polekski lume peale maandudes eriti valus olnud, aga vasak jalg jäi kuidagi kas raami või raami ja sadula vahele kinni nii, et kogu see krempel muljus reit hirmsa jõuga. Hea meel oli, et reieluud puruks ei väänanud. Esimese asjana, kui näo lumehangest kätte sain ja oiates ennast püsti ajasin teatasin :"pole hullu, luud on terved"! Vaatasid ju kõik nii ehmunud nägudega, pidi neid julgustama ja eks ma siis muidugi oigasin edasi. Arvan, et kui reie asemel oleks selle väänamise saanud säär või põlveliiges, oleks tagajärg kindlasti halvem olnud. Reieluu on ju tugev ja seal on paks lihas peal. Edasi sõita polnud hullu midagi, kuigi kohati tundsin ennast nagu Leonardo DiCaprio karu filmis. Valus on nüüd ,kus olen pool tundi arvutis istunud ja proovin ennast püsti ajada. Kokkuvõttes oli äge ja tulevikus rendiks neid riistapuid omale veel. Kas soetaks? Ei tea, võib kui raha üle on, hetkel on muid asju rohkem vaja.

'

üks paljudest ilusatest kohtadest, mida nägin

Anneli veab, ma uudistan mingil põhjusel kella