Ühel õhtul omaette olles juurdlesin järjekordselt selle üle, miks ma kiiremini ei arene. Viimane tegevus, mida ma jooksu alal viimati praktiseerisin oli sisuliselt Steve Way kopeerimine (viimased 3-4 kuud). Tegin üsna palju mahtu Pfizingeri kava järgi. Võrreldes oma varasemate perioodidega tähendas see seda, et jooksin harvemini, aga palju kilomeetreid korraga (15 km ja rohkem). Isegi tempojooksud oli pikad. Kolm kuud on piisav aeg, et saada aru, kas miski asi minu peal töötab või mitte. Kuigi tunnen, et suudaks justkui kauem kannatada kui joooksen piisavalt aeglaselt ei ole ma grammigi kiiremaks muutunud. Üks põhjus võib olla näiteks selles, et 8 km-pikkune tempolõik on selleks, et seda kiirelt ja hea tehnikaga joosta lihtsalt liiga pikk. Ehk teen korduvalt sama asja, mida ma oskan väsinud lihaste peal. Kaloreid kulutab, vaimu treenib, aga arengut pole. Ka protsess ise on olnud ebamugav - pidev kehv enesetunne ja sellised nädala-paari tagant juhtuvad korralikud ülepingutuse- ja põletikunähud.
Nii vaikselt omaette mõtteid mõlgutades meenus järsku, et olin kuskil aasta tagasi mingist foorumist lugenud paarist raudmehe triatleedist, kes treenivad ca 10 tundi nädalas ning neil on väga head tulemused. Tol ajal tundus nonsenss, aga praegu? Hakkasin siis kiiruga googeldama.
Jõudsin sellise inimese peale nagu Sami Inkinen, mees kes võitnud mitmeid rahvusvahelisi Ironmani võistlusi ning tuli isegi 2011 aastal Havail amatöörides oma vanuseklassis maailmameistriks. Lugesin tema kohta läbi päris mitu artiklit. Ehk siis kokkuvõttes tipptasemel tulemustega raudmees, kelle pikimad treeningnädalad üldse jäävad 10-11 tunni vahele. Tavaline on 5-6 tundi.
Samas minumeelest veel paremini kui Sami Inkinen oma arhailises blogis seda tegi on minimalistliku raudmehetreeningu põhimõtted välja toonud triatlonitreener Robb Wolf. Refereerin siis tema peamisi kandvaid mõtteid kergelt iseenda võtmes.
1. Tee lühikesi ujumistrenne. Intensiivseid, hea tehnikaga. Kogu triatlonitreening annab sulle piisava võhma, et ujumise osa vastu pidada, kiirus on ja energiakulu on kinni tehnikas. Pikal rahulikul ujumisel ei ole mingit erilist efekti paremaks saamise osas. Tõesti, endine tipp ujumissprinter ujub ka pikka maad palju paremini, kui kesmine kogenud triatleet. Pikemat ujumist võiks teha korra nädalas, aga seda ka siis puhanult, intensiivsemalt ja hea tehnikaga.
2. Enamus rattatreeninguid peaks olema sisetingimustes. Tänapäevane tehnika võimaldab sisetingimustes treenida täpselt õigetes võimsusvahemikes ilma ühegi segava tegurita. Piisab kui teha välitingimustes ainult üks pikem rahulik sõit nädalas.
3. Sõida ratast üksi (soovitus triatleetidele, mitte peolotinisõitjatele). Triatlonivõistlustel sõidad niikuinii isolatsioonis. Rahulik grupis tiksumine ei anna triatlonipõhisele rattasõidule palju juurde. Selle aja saab treeningu mõttes midagi muud tehes palju paremini ära kasutada.
4. Ei pikkadele aeglastele jooksudele. Pikimad võiks olla 1.5 - 2 km, võiks sisaldada kiiremaid lõike. Taastumise mõttes on üle 2 tunni jooksud triatleedi treeningus kõige problemaatilisemad ning omavad kogu muule treeningkavale negatiivset mõju.
5. Tee jõutreeningut 1-2 korda nädalas. Tõestatud, et parandab jooksu ja rattasõidu tulemusi ning aitab ära hoida vigastusi. Jõutreening peab olema triatlonitreeningu oluline osa, mitte esimene asi, mis aja puudusel treeningkavast välja visatakse.
6. Taastumise olulisus. Ikka see sama jutt, et treening tekitab stimuluse ning tegelik areng toimub taastudes. Ise hakkasin taastumise ja vormi jälgimiseks hiljuti kasutama TrainingPeaksi. Hinnaguid veel anda ei julge.
7. Toitumisel on sooritusele väga oluline roll. Vajalikud ained õigestes kogustes.
varsti hakkab Filteri temposõit pihta. Illustratsiooniks foto eelmise
aasta esimeselt vihmaselt Pirita etapilt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar