Ettevalmistus TriSmile ja Triathlon Estonia jaoks

Ma pole natuke aega enam midagi postitanud, mõtlesin, et peaks. Tartu Milli järgne kuus nädalat tähendab minu jaoks sisuliselt üleminekut kiirelt pikale. Olen ju osalenud üsna lühikestel võistlustel. Tartu Millil sain sellega ka vastu näppe - ei osanud olusi arvestada ja oma energiat ja kehatemperatuuri hoida. Kolme viimast olulist võistlust (TriSmile 111, Triathlon Estonia poolpikk ja Tallinna Maraton) peab eelkõige isoloomustama hea kestmine ja targalt (mitte enam kirega) võistlemine.

TriRadari lehelt leidsin sobiva kondikava . Olen püüdnud ja püüan seda enam-vähem järgida. Loomulikult arvestan kohalike oludega. Kui on vihm, siis jooksen või sõidan ujulasse, hea ilmaga eelistan rattasõitu. Avaveeujumist teen lihtsalt igal tekkinud võimalusel. Treeningute pikkused ja kiirused teen umbes sellised nagu lingitud treeningkavas. Üks oluline trennide eesmärk on olnud leida see kiirus (pulsivahemik), millega ma peaks suutma 100 km rattal tempot hoida. Olen aru saanud, et 150 lööki minutis on üsna turvaline, aga üle 155 seda kindlasti lasta ei tohi. Kiiremaid lõike üldjuhul rattaga ei tee, va Trismilele eelnev Filtri temposõidu võistlus. Jooksu treeningutega on mul sarnane asi - kiiresti ei jookse. Kuna arvan, et Triathlon Estonial ja Trismilel jooksus naljalt üle 4:20 / km tempot hoida ei suuda, siis ei ole mul ka selle perioodil kiiremaid jookse ette nähtud. Peamine fookus on just rattasõidul.

Veel treeningkava kohaldamisest: 17-19 juuli tegime sõprade ja sugulastega Saaremaal Triatloni laagrit. Osalejad: Mina, Anneli, vend Kristjan, venna naine Liina, sõber Elari, sõber Annely, Hendrik (15a sugulane). Eelpoole nimetatutest kõik ka TriSmilel osalejad, va. Liina. Kaasas olid ka lapsed. Välja kukkus laager nii:

L:
1. Sõit rattaga Karujärve Suurjooksule (68 km). Sõitsime tuulele vastu, olime hiljaks jäämas ja pressisime pedaalidele. Hendrik vajus 15km enne lõppu ära, lasime auto peale võtta. Minul läks veidi enne lõppu kruusateel kumm katki. Varukomplekt oli jäänud Hendrikuga olnud rattale (pärast selgus, et varusisekas oli ka katkine). Kuna olin teiste taga ja nad ei märganud, mis mul juhtus, siis võtsin kingad ära ja hakkasin ratas käekõrval edasi jalutama. Kui jalalabad olid valusaks kõnnitud helistasin Kristjanile, kes autoga mulle järgi tuli. Humorina selgus, et parkla oligi ümber nurga (ca 200m).
2. Naised ja Elari (protokolli väliselt) osalesid 10 km võistlusel. Naised jäid samuti hiljaks ning Liina, kes oli napilt starti jõudnud sai naistest 4. koha. Anneli, kes stardipaugu ajal veel põõsas keha kergendas oli veidi tagapool.
3. Elari ja Anneli jooksid Karujärve randa (4 km)
4. Ujumine Karujärves ca 1 km. Mina ja Kristjan olime kalipsodes, teised ujusid külma trotsides veidi vähem.
5. Saun ja tiigis ümber järve ujumine. Üks tiigi ring ca 140 m (mõõtsin).

P:
1. Hommikujooks mina ja Kristjan 6 km.
2. Naised ja Hendrik sõitsid ratastega Kuressaarde ca 40 km vastutuulega.
3. Mina ja Kristjan ratastega Kuressaare Asva (43 km). Paaris temposõit. Et mulle 40km isiklik rekord kindlustada, siis sõitsime teeotsast mööda. uus rekord 1:02:52.
4. Naised jooksid sadamast koju 7 km
5. Ujumine tiigis koos saunaga, mina Liina, Kristjan, ikka mitu ringi sai tehtud.

E:
1. Jooks sadamasse ja tagasi 15km (mina, Liina, Anneli). Jooks paduvihmas ja mudas.

pagulased, ehk veiderdame tiigi saarel

ujumistrenn on täies hoos

rattabeib saabus Kuressaarde

 auhinnaline koht lastejooksul (nagu ka teistel)

Samal ajal kui naised on jooksus: Hans Kristjan, Tristan, Hendrik ja Marlon

peaaegu poodiumil - Liina

 Tristani vaieldamatud lemmikud olid linnus ja ammu laskmine

Muide Elaril ja Annelyl õnnestus kahjuks kõikidest minu tehtud fotodest välja jääda. TriSmilel nad nii kergelt ei pääse.

Kaks päeva pärast Saaremaa tuuri ootas mind ees järgmine katsumus. Seekord hoopis teisest vallast. Sai sõpradega Oiu jõe ääres aeg maha võetud. Kaks päeva ei mingit sporti, palju maiustusi ning lubasin ka meelemürke ligi. Eks näeb, kas ja kuidas see mulle mõjub. Eelmisel aastal tegin peale sarnast üritust ühe parima jooksuvõistluse.

viisakas pilt Oiult, vasakult mina, Laivo, Priit, Hardi, Ivo

kaamera taga on Ares 

Üks oluline asi mida tahan jagada, on see, et Anneli on tagasi. Tegelikult juba maikuust alates. Algas see jant juba enam kui aasta tagasi pindluukõõluse põletikuga ja läks edasi IT-bandiga (arvatavasti). Ei teagi kumb oli meist rohkem frustreeritud, kas Anneli kuna ta ei saanud enam joosta või mina, et mul hakkasid ideed otsa saama kuidas teda aidata. Aga täna on ta tagasi ja sama tugevana kui varem. Usun, et kui ta nüüd järjepidevalt harjutab võiks ta septembris Tallinna maratoni ette võtta. Poolmaratoni on ta juba läbi sörkinud, sealt pole enam palju edasi minna.

emalendur Anneli maandub peale

Karujärve jooksu

Kuidas võita Jürgen Ligi? Töökaaslased vaikselt aasivad selle teemaga, et ma kindlasti Ligist Trismilel jagu saaks. No ma ei tea. Eks ta ujub paar minutit kiiremini, on miljon korda rohkem kogenud. Minu kasuks räägib noorus (harjumatu on seda enda tugevusena välja tuua). Vähemalt üks lõbus väljakutse lisaks sõprade ja sugulastega rinna pistmisele, paberil peaks me päris võrdsed olema (hetkesaldo 1:1).