kolmapäev, 8. august 2018

Miks ma ei osalenud Tallinna Ironmanil?

Kuna süümekad panid kirjutama, siis kirjutangi süümekatest.

Arutasin hiljuti oma küla tubli spordimehe ja triatleedi Margus Maidlaga seda teemat. Huvitaval kombel on õnnestunud Ironmani turundajatel luua inimestele, kes seekord sellest popist üritusest kõrvale jäid selline omapärane süümepiinu tekitav foon. Pärast neljandat augustit on mult korduvalt küsitud, et kas ma ikka osalesin ja kuidas mul läks. Kui ma püüan selgitada, et seekord ma kaasa ei teinud, siis tehakse suured silmad ja uuritakse, et mis mul siis juhtus? Nagu oleks mingi suuremat sorti õnnetuse või vigastuse küüsi sattunud või mingi hirmus tagasilöök eraelus. Kui ma selle ürituse maksumusest räägin (ca 600 EUR), siis justkui saadakse aru. Kõik muud selgitused, kuidas peale augusti alguse Ironmani on sisuliselt muu sportliku hooajaga lõpp ning kuidas lihtsalt seal osalemine eriti midagi mu treenitusele või kiirusele juurde ei anna läheb pigem kuulajal ühest kõrvast sisse ja tuleb teisest välja. Et kuidas siis mina ei käinud, kui kõik teised käisid?

Veel kohtan ma väga palju arusaama, kus kas maratoni või Ironmani läbimine on justkui mingi meeletu saavutus. Justkui midagi, mis on kordades raskem, kui sõita näiteks olümpiatriatlonil ratast  keskmise kiirusega üle 40 km/ h ja sinna peale joosta 10 kilomeetrit kiirusega 4 min / km kohta. Kui paljusi kõigutab, kui ma võtan omale julguse väita, et 80% laupäeval ajalimiidis finišeerujatest seda ei suuda? Sa kas oled Ironman või ei ole, nii lihtne see ongi. Inimestele meeldivad mustad ja valged lahendused.

Mida ma selle kõige peale ütlen. Jah, ma plaanin IM brändi võistlusel tulevikus ka ühe 140.6 läbi teha. Ma usun, et praeguse taseme juures suudaks ma seda juhul kui ei teki suuremaid tagasilööke alla 10 tunni. Praalimine praalimiseks, ise olen mõelnud, et ma tahaks selle suure asja ette võtta siis, kui ma tunnen, et minu sees on 9 tundi. Praegu seda kindlasti ei ole. Ehk kokkuvõttes ma arvan, et minu arengule mõjub pikemas perspektiivis täna paremini see, kui ma proovin esialgu oma pooldistantsi aega kiiremaks saada ning selle 600 Eurot investeerin pigem varustusse või treeningusse.

Esialgu on vaja aga täita ära järgmised verstapostid:
Võimekus ujuda IM distantsil alla 1:10
FTP rattal 380 W või siis umbes 5 W / kg
Võimekus joosta maraon eraldi alla kolme tunni

Kui kümne kuu jooksul hakkavad need "panged" üle ajama, siis vaatame edasi.

Koht, kus ma Telia triatloni teise koha mehe Aleksandr
Sepa eest ära kiirendasin

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar