Jooks ja triatlon - kombates inimvõimete piire: Jõmmu - teine koht Telia 4:18:4 triatlonil

Õnnestus mul siis Ironman Tallinna aftekal meeskondlikus võistluses kaasa teha. Kuna Kristjani tiim oli aktiivselt põhivõistlusel abiks, siis ei pidanud ma seekord osalemise eest midagi maksma. Hans-Kristjanist, kes on vahepeal 10-aastaseks saanud on paari aastaga päris tubli ujuja saanud. Mäletan nagu oleks see eile olnud, kuidas Trismile lastetriatloni 100 meetri ujumise lõpus üks väike poiss laseb vaheldumisi koera ja selili ujumist, ainult ühe eesmärgiga - mitte ära uppuda. Täna aga oli tal vaja tõsisemat rolli kanda - 400 meetrit täiskasvanute vastu 17-kraadises merevees.

Tiim JÕMMU koos peasponsoriga

Hans sai tiimidest üsna eesotsas veest välja, ootasin teda isegi veidi hiljem. Tiimid startisid koos üksikvõistlejatega. Ega ma hästi aru saanud, mitu tiimi enne mind rattale sai - vast mõned üksikud, sest kui ma kiibi sain, siis oli neid ikka enamus veel oma ujujat ootamas. Hansu ujumisjärgne kommentaar: "Muidu oli päris hea, ainult mingid paksud laiutasid ees." Üks oskus, mida Hansul arendada võiks olla see, kuidas jalgu kalipsost kiiremini kätte saada. Igal juhul olid kokkuvõttes mulle päris head kaardid kätte mängitud.

kellel tööpäev lõppeb, kellel algab

Rattarada oli minu jaoks maanteesõidu mõttes siiani õudsaim, mida ma sõitnud olen. Pidevad järsud kurvid, tagasipöörded, auklik tee, kahel korral tuli üle rongitee ning veel kahel korral üle trammitee sõita. Korduvalt pidin korraldajatega kommunikeeruma, et kuhu ma nüüd pöörama pean. Saan ka korraldajatest aru, eks kesklinnas ongi väga raske normaalset rattarada luua ning põhiaur läheb loomulikult eelneva päeva raudmehe võistlusele. Äkki oleks ma ise pidanud raja osas natuke kodutööd enne tegema? Kõigele lisaks sain ma aru, et ma olen kurvides pärast vigastusi palju ebakindlamaks muutunud - sinna läks kindlasti aega kaduma. Oli, kuidas oli, rattal liikusin ikka pidevalt ettepoole ning mind tagantpoolt segama ei tuldud. Kuna pulsivööd peal ei olnud, siis näitas kell randmel põnevuse mõttes jooksvat kiirust. Eks ta oli umbes nii, et kui tee läks mäest üles ja vastu tuult, siis oli kiirus 36 km/h, kui lihtsalt vastu tuult, siis 41, neutraalsetel sirgetel 44-46 ning soodsatel sirgetel õnnestus 50-st km/h jagu saada. Aga noh kõik see vurts läks jälle igasugu sinka-vonkades kaduma. Vahepeal hakkas jooks või mingi sodi vastu pidurit käima (pärast kontrollisin, ikka oli sirge) ning vahepeal kontrollisin, kas tagumine kumm veel ikka terve. Viimasest tagasipöördest panin ka täiega mööda. Kui sain aru, et mulle hõigati "tagasipööre", siis ei aidanud ka see, et tagaratas pidurdades täitsa blokis oli. Sellisesse lolli kohta sõitsin, et oma paarkümmend sekki kaotasin. Andrei Tserednik, kellest olin mõned minutid tagasi mööda läinud oli paraja vahega jälle ees. Pidin ikka korralikult agu andma, et vahetusalaks talle jälle kandadele jõuda. Rattas oli nii, et minust 30 sekki parema aja sai võidutiimist Marek Antoniak. Aleksandr Sepp individuaalist sai 1 sekund kiirema aja, ehk sisuliselt oli ta must kogu ratta alguses mõnikümmend sekki maas, mis siis selle paha tagasipöördeni vähehaaval kasvas ja siis pärast seda jälle teiseks vahetusalaks endiseks sai.

Kuna sissetulek ja väljaminek olid vahetusalas samast august, siis oli seal sees ikka korralik sinkavonkatamine. Mingi hetk arvasin, et mind meelega kiusatakse, aga küllap oli teistel ka nii. Välja sain vahetusalast nii, et Tserednik oli mõnikümmend meetrit ees ja Sepp sama palju taga. Tiimi konkurentidest ei teadnud eriti midagi, ainult seda hõigati, et olin jooksu alguses teisel kohal. Kuna sellist distantsi tehakse ikka täisjõuga, siis oli esimene kilomeeter ikka korralik ähh-puhh ja tahaks jalgu tagasi saada värk. Niipalju, et Tserednikust sain ette. Esimese kilomeetri aeg tuli 4:12, aga siis sain jalad tööle ja edasi läksin juba neljast minutist kiiremate kilomeetrite toel. Ega seal kedagi väga rohkem püüda ei olnud. Vajutasin, mis ma vajutasin, indiviiduaali esimest meest ja esimese tiimi jooksjat üles ei leidnud. Ainult Aleksandr Sepp sai mulle kandadele ja vedas ise kilomeetrikese kuni ma enne lõppu eest ära kiirendasin. Ehk jooksu ajad saime samamoodi nagu rattaajad omavahel samasse auku. Meeskondliku võistluse mõttes oli see jooksmine siis napilt teisena kiire aeg.

väike video finišist

Ajad ka:
Ujumine 400m: 8:22
Ratas 18km: 26:44
Jooks 4 km (tegelikult veidi lühem): 13:59
Koht: 2/24