40 km alla tunni ja siis uuesti

Tõepoolest, laupäeval Triathlon Estonial tiimi nimel paugutades õnnestus esimest korda rattal läbida 40 kilomeetrit alla tunni (kusagile 56 ja 57 minuti vahele) ning siis tegin ma seda sama asja uuesti. Väidetavat oli ujumise osa 1.9 km asemel pigem 2.1 kanti. Pireti korralik sooritus (36:13) tõi mulle vahetuse teise / kolmandana (ujujad olid paarisekundise vahega). Kuigi viimasel kümnel kilomeetril hakkas jõud raugema ja kiirus kukkus alla 40 km/h õnnestus siiski vahetus Akele üle anda turvalise 15 minutise edumaaga teiste ees. Ake tegi oma jooksu ning nii see juhtus: esimest korda õnnestus täiskasvanueas esikoht saavutada (küll meeskonnana) - ABB Spordiklubi on Triathlon Estonia poolpika distantsi võitja. Aitähh Ake ja Piret: ilma teieta poleks ma seda suutnud. Finišis oli näha, et igaüks meist andis rajal endast kõik. Keskmine kiirus Strava järgi 90 km distantsil 40.2 km/h. Ja tõesti, massaažitelgis lõi mul tagareie krampi. Ühe lolluse tegin ka. Ma ei tea mida ma mõtlesin kui 90km eraldistardile kolme joogipudeliga läksin, sest tegelikult kulus vaid üks ja pool ning kolmandat vedasin lihtsalt niisama rattaga kaasas. Kui koju jõudes ratast autolt maha tõstsin, torkasin järsku mingi terava asjaga omale valusalt küüne alla. Tagumisest rattakummist tõmbasin välja terava peenikese traadi, mis õnneks polnud sisekummini jõudnud. Muide järjekordselt polnud varukummi kaasas. Kuigi ostsin veel ühe sadulakoti, siis ka seda ei õnnestunud kuhugi normaalselt kinnitada. Mul on ISM Attack sadul, mis on toru peal viidud nii ette otsa kui võimalik.

paar fotosüüdistust toimunust

Nädal peale Otepää IM-i osalesin ka Rae Run Suvejooksul (6 km maastikku). Kuigi paar päeva varem testides oli rada väga kõva, siis möödunud äikesetorm oli ta kohati pehmeks ja libedaks teinud. Kuigi oleksin pidanud maastikutossu kasutama, siis seda ei teinud. Esimene kilomeeter möödus grupis 3:30 tuuris, sealt edasi liikusime 3:45 tempos ning järsku kolmanda kilomeetri alguses olid mul jalad täiesti tühjad. Võimalik, et süüdi oli veel võistlusväsimus või oli põhjus hoopis liiga kiires alguses. Maastikujooksud mulle üldiselt ei istu - olen varem kindlasti maininud. Nelja - viie mehe grupp kus ka Gert oli jooksis eest ära ning edasi tiksusin üksinda. Meeste arvestuses sain ajaga 22:39 seitsmenda koha, mis oli kõigest 10 sekundit aja parandust võrreldes kevadega. Selle võistluse puhul oli kõige tähtsam, et osales ka minu kaks kuud ja kümme päeva varem sünnitanud Anneli, kes jooksis naiste hulgas korraliku viienda koha ajaga 29:09, ehk ladus kilomeetreid ilusti alla viie minuti.

Treenimegi praegu mõlemad anneliga 3 + 2 süsteemis. Nädalas on sis kolm arendavat treeningut ja kaks taastavat jooksu. Arendavatest on mul esimese treeninguna lühemad lõigud staadionil (laktaadi lävi ja üle selle). Teise treeninguna on pikk struktureeritud fartlek (17-20 km), rahulikust tempost kuni laktaadi läve temponi ning kolmas treening on pikk jooks, kus olenevalt kavas olevast jooksust võib olla samuti kiiremaid lõike sees. Annelil on sarnane struktuur, aga trennid on lühemad. Peale jooksu proovin ka 1-2 korda nädalas ujuda ja ratast sõita.