Kevadised kangutamised, ehk kui reaalsuse haamer lajatab

Märtsi algus saabus spordi mõttes segasena. Ühes lauses kokkuvõetuna: jäin haigeks, sain terveks, treenisin üle ja jäin jälle haigeks. Ma polnud juba üle aasta klassikalises mõttes haige olnud, aga ilmselt kombinatsioonina koormusest, stressist, keeulistest ilmadest, viiruste aktiivsusest sai ta mind kätte. Tavalised külmetushaiguste vormid, ei midagi tapvat, kuid piisaval määral häirivad nii, et mu treeninglogi nägi välja nagu oleksin peale raskemat võistlust puhkusel viibinud.

Jooksu test vol2

Igal juhul 14. märtsil panime kergejõustikuhallis varbad joonele, et vaadata kui palju me ühe kuuga paremaks saanud oleme. Isegi kujutasin ette, et alla 15 minuti jooksmine (4k) kui pole just kukepea, siis vähese kangutamisega ikka ära teen. Jooks läks kohe alguses seanaha vedamiseks. Gert, kes on muidu ilgelt hea ja stabiilne vedur ei saanud oma kella tööle ning esimese ringi lõpuks olime 4 sekundit graafikust maas. Minu põhiline nõrkus on see, et ma suudan mingit kindlat piiri peal olevat tempot väga pikalt hoida, aga kui sellest 5 või 10% üle minna, siis kõrben väga ruttu. Gasellidel oli muidugi vaja see kaotatud aeg väga ruttu tagasi joosta ning ringid lennati järjest 42-43 sekundiga. Ise rippusin justkui kummipaelaga küljes. Kümne ringi (2 km) lõpus näitas kell küll toredat 7:26-te, kuid üheteistkümnenda ringi järel otsustasid piimhapet täis jalad, et nemad niimodi enam nõus ei ole ja kohe tekkis vahe sisse. Kaupo, Gert ja Kaur kütsid ees edasi. 200 meetri ringi peal mind küll uuesti kinni ei püütud, kuid tulemus oli 6 sekundit kehvem kui eelmisel korral. Gertile, kes lendas viimased 200m pea 30 sekundiga ei saanud isegi vanameister Kaupo vastu. Noh selle mehega lihtsalt ei ole mingit sanssi, kui jätta asi lõpumeetrite peale. Mis ma õppisin? Seda, et üks asi on unistused, aga lõpuks määrab soorituse reaalne seis.

Ratas

Need tervise värgid panid mulle põntsu ka rattal. Paaril korral pidin trenni pooleli jätma, kuna ei suutnud ZWIFT-i poolt ette antud numbreid täita. Tegin päästeplaani, ehk läksin treeningutes tagasi 95% peale FTP-st ning tõstan seda igal järgmisel nädalal, juhul kui treeningutel tundub, et asjad on normaalsed, ühe protsendipunkti võrra. Normaalne tähendab seda, et raske trenn on raske, aga pole totaalne koomakas. Hetkel olen tagasi 96% peal, mis on 310 W.

Jooksu pulsi test madalatel kiirustel.

Jah, jalad olid eelmise õhtu jõutreeningust kanged, aga usun, et see väga palju pulssi rahulikul jooksul ei mõjuta. Jooksin 14 km kolme erineva kiirusega.
1. 7km , 5:28 min/km, 136,4 BPM
2. 3km, 5:06 min/km, 142,3 BPM
3. 3km, 4:46 min/km, 148,7 BPM

paar fotot meie sisehooaja lõpetamisest. Ülemisel pildil ees treener

Kaupo, esimeses reas vasakult: Aleksei, Kaur, Anne, Deisy, Karmen,

Helen, Viktor, Illo. Tagareas mina, Tiit, Gert ja Alo.