Hooaja järsk lõpp pluss kokkuvõte

On pühapäev 6. september 2015. 15 kraadi sooja, päikesepaiste, kerge tuuleiil - ideaalne jooksuilm. Olen jalga tõmmanud oma ikka veel peaaegu uue väljanägemisega Glide Boost seitsmed selleks, et katsetada plaanitavat maratonitempot ja pulssi. Väänatud jalg annab osade liigutustega veel kergelt tunda, kuid jooksmist see ei sega. Esimesed kaks kilomeetrit jooksen soojenduseks ca 140 löögise pulsiga, siis tõstan kiiruse maratonitempo peale plaanides seda hoida 12 kilomeetrit, et siis veel kaks viimast lõpus rahulikult võtta. Jookusringi olen valinud spetsiaalselt tasasema ning kõikides ebatasasemates lõikudes jälgin hoolsalt maapinda. Tõstan kiiruse 4:35 min/km peale. Tundub mugav, kuid pulss on üllatuslikult kõrge - 158 lööki minutis. Peale esimest kiiremat kilomeetrit keha harjub ning kiirus tõuseb kuni jääb pidama 4:25 peale, pulss ei muutu. Tunnen ennast hästi, kui mõni harv nõrk valuaisting jalas välja arvata, siis justkui hõljuks maapinna kohal. Kõik tundub liiga ideaalne: kohisev mets, looduse lõhnad, üksikud linnuhäälsed hõiked. Langen vaikselt mõtetesse kui äkki: karjatus - minu enda suust! Jooks jääb pooleli, lonkan koju kurva tõdemusega - sellel aastal jääb Tallinna Maraton minu jaoks jooksjana ära. Kuigi ma väga tahan oma juubelijooksu (viies maraton, kolmekümne viiendal eluaastal) teha, siis peab ühel hetkel reaalsusega silmitsi seisma. Arvan, et sellest loobumine selle asemel, et nädala algul haige jalaga uuesti katsetama hakata on parim otsus, mille ma peale jooksmisega alustamist 2012 aastal vastu võtnud olen. Võistlushooaeg on selleks korraks läbi, ehk on aeg kokkuvõtteid teha.

vigane ja väsinud - see püss praegu enam pauku ei tee.

Foto Marathon100 lehelt.

Jooks

Hooaeg hakkas paljulubavalt. Kohe esimese hooga vaatamata mitte just kergele rajale ning ebasoodsale ilmale sai Nõmme maanteejooksul hoobilt täidetud 5 km eesmärk 18:59. Järgmisena jooksin kõrvemaal minu jaoks väga raskel maastikurajal korraliku aja ja tulemuse. Edasi mai alguses Viimsis, samuti ebatasasel rajal, tuulise ilmaga, 10 km, ajaga 39:06. Olin üsna kindel, et eesmärk 38:30 on vaid vormistamise küsimus. Uskusin, et tuleb väga hea hooaeg. Eksisin, edasi läks kõik allamäge. Rapla Selveri jooksu tulemuse rikkusid liiga ambitsioonikas algustempo ja väga tugev tuul. Sisuliselt kordasin Viimsis joostud rekordit. Sellel aastal ma enam hästi ei jooksnud, ka triatlonis. Kui kevadel suutsin triatlonis/duatlonis korraliku tempoga joosta, siis alates juunikuust venisin ka nendel võistlustel nagu tigu. Ma ei tea, mis oli juhtunud. Kokkuvõttes alates väga heast hooaja algusest, mis kestis vaid ühe kuu oli see edasi täielik pettumus. Kõik eesmärgid peale 5 km aja jäid täitmata.

Muud triatloni alad

Suuri eesmärke aastala algul ei seadnud. Tahtsin proovida ning lootsin, et jään ellu. Ei uppunudki ära ning ka tulemused tulid oodatust paremad. Soov oli lihtsalt läbida kolm duatloni/triatloni, tegin viis, millest osad veel päris korralike tulemustega. Läbimise asemel hoopis võistlesin. Sain isegi miniraudmeheks või plekkmeheks. Ma ei tea ka täpselt, kuidas Eestis neid tegelasi kutsutakse, kes ujuvad 1,9km, sõidavad rattaga 90 km ja jooksevad 21,1 km sinna otsa. Aasta suurim kordaminek oligi vast juba kevadel tehtud Kiili Duatlon. Seal suutsin võita neid, keda muidu triatlonis (tänu ujumisele) võita veel ei suuda ning neid, keda jooksurajal võitnud pole. Kõik tänu esimese hooaja kohta hämmastavalt hästi välja tulnud rattasõidule. Alates umbes 12. eluaastast (22 aastat) pole mul jalgratast olnud ning nüüd kohe esimesel hooajal konkureerisin ma kui võrdne võrdsega inimestega, kes on aastaid ratast sõitnud. Ma usun, et seal on peidus väga suur potentsiaal.

Kokkuvõttes

Lühidalt:

Ujumine: hinne 4. Vaatamata oma andetusele ning rasketele ja tihedatele jalgadele pigistasin välja selle, mis lootsin - ei rohkem ega vähem.

Ratas: hinne 5. Suur üllatus, palju palju parem kui ma lootsin.

Jooks: hinne 3. Üsna minimaalne areng, ilmselt läks palju auru teiste alade peale ära.

Toon veel minekirja tulemusega:
Võistlus                                                                  aeg                koht/osavõtjate arv

Aprill 4 - Nõmme maanteejooks 5km -                 19:00,              28/80

Aprill 26 - Kõrvemaa kevadjooks 16 km -          1:07:00,             68/885

Mai 3 - Kiili duatlon 5 - 26 - 2,5 -                       1:14:49,             20/75

Mai 9 - Viimsi jooks 10 km -                                 39:06,             12/154

Mai 24 Jüri Basseinitriatlon 0,3 - 15 - 3 -              42:40,             53/126

Juuni 7 - Rapla Selveri suurjooks 10 km -             39:07,             68/650

Juuli 4 - Tartu Mill Triatlon 1,5 - 40 - 10 -         2:33:15,             84/209

Juuli 31 - Smile run 5 km -                                    20:41,              11/38

August 2 - Trismile 111 1 - 100 - 10 -                4:13:46,           128/334 

August 16 - Triathlon Estonia 1,9 - 90 - 21,1 -   5:01:24,             21/64

August 22 - Külade teatejooks 3 + 3         11:52 ja 11:51

August 29 - Ülemiste Järve jooks 14 km -              59:04,           122/957

Filter TT kokku - 5 etappi.                                                             57/389

Ametlikult olen ma nüüd vigastuspuhkusel - pindluukõõlus (peroneal tendon) on väänamistega ära retsitud ja peab taastuma. Kavatsen kolm nädalat lebotada ja rasva koguda. Eks ma satun vahest ujumistrenni või lapse trennide ajal ujulasse. Kui on ilma tiksun ka rahulikult rattaga või lõpetan oma puude lõhkumise ja kuuri tassimise projekti ära. Uue treeningkavaga plaanin alustada Oktoobri algusest. Tuleval pühapäeval olen ma neljandat korda Tallinna Maratonil, aga seekord mitte sportlase, vaid kaasaelaja rollis. Läheb ju Anneli oma esimest maratoni jooksma.

Lõpuks veel mõned tänusõnad:

ABB-le, kes finantseeris enamust mu võistlustest.

Annelile, kes mu hullumeelse hobi välja kannatab ning kes võistlustel mu ainsa tiimi liikmena mulle alati lahkelt abis on.

Venna perele, kes mu tegemistele kaasa elab ja mind pidevalt erinevatele üritustele veab.

Emale ja isale, kes treeningute ja võistluste ajal tihti Tristanil silma peal hoiavad.

Vladimirile, kes mu ujuma pani ning teistele ujumisklubi liimetele, kes on lihtsalt lahedad ning pakuvad mulle motiveerivat konkurentsi.

Tristan ja härg

Vaprad naisorienteerujad Anneli, Anett, Liina

Juba kevadel: aasta ilmselt õnnestunuima võistluse finiš