Tervislik seis
Ei ole ma nüüd
natuke aega kirjutanud, jalg paraneb, aga üsna aeglaselt. Peale jooksu või
rattasõitu on tavaliselt paistetus üleval, mida siis proovin külmaga maha
võtta. Üldjuhul on hommikuks täielikult kadunud. Sai siin pühapäeval, päev
pärast mu venna poissmeesteõhtut, mil õnnestus alles pool kuus magama minna (pärast
parajalt suurt kogust alkoholi muidugi), üks pikem rahulik jooks tehtud. Päeva
alustasin kolme ja pooletunnise muruniitmisega, mille tagajärjel ilmselt tänu
ebatasasele kohati pehmele maapinnale läks pindluukõõlus üsna valusaks.
Ilmselt tõmbasin selle ka oma toonase väljaväänamisega ka ära. Tuli jälle teipida, ning
jooksmisel ta valu ei teinudki. Üllataval kombel ei tundnud enne 20 kilomeetrit
mitte mingit väsimust. Kokku sai 28,5 km täitsa mõnusalt ühe jutiga läbitud. Tempo oli 5:12 ringis.
Poolmaratoni rekord
Kuna Rakvere
ööjooks mu plaanidesse ei sobinud, siis otsustasin poolmaratoni proovi teha nädal varem
üksinda Time Trialina. Kuna erilist ettevalmistust tol nädalal ei teinud,
lihtsalt vigastus hoidis mind suuremast kilometraazist. Paar lühemat sibamist
siiski läbi valu tegin. Tuli jälle võtta abiks viimasel ajal sõbraks saanud kinesioteip. Eesmärgiks
võtsin tagasihoidliku alla 4:30 min / km ning auhinnaks juhul kui peaks alla
1:35 tulema pooleliitrine pudel Pepsit. Nii ma siis jooksin, parajalt kuumas õhtuses ilmas,
pilk kella piidlemas ning pepsi pudel silmade ees.
Tegin ühe strateegilise pange ka. Mul on vöö nelja pudeliga, neist igaüks mahutab 230ml ,
aga otsustasin, et hoian kaalu kokku ja lähen kahega. Liiga vähe sain juua ja
lõpus kannatasin vedelikupuuduse käes. Kuni 15. kilomeetrini oli kõik täiesti
normaalne, viimased kuus kilomeetrit pidin kannatama. Õnneks lõpuaeg 1:34:22 tähendas seda, et
sain oma ihaldatud Pepsi, millest Anneli oli salaja juba rüüpamas käinud.
Külade teatejooks
Oli siis selline
maastikuratta- ja jooksuvahetustega võistlus. Minu ülesandeks oli joosta kolm
ca kilomeetrist ringi pargi ebatasasel maastikul, kus oli ka üks järsum künkast
üleminek. Kuna vahepeal oli korralik padukas, siis oli see rada veel ka
parajalt libe. Ehk paras paanika, kartsin oma poolvigast hüppeliigest uuesti
ära väänata. Meeskondi võis olla silma järgi nii 8-10 tükki. Esimesed vahetused
tegime kolmandal positsioonil. Kolmanda vahetuse rattamees tõi mulle teatepulga
juba teisel positsioonil. Ma siis hoidsin sama tempot kogu raja vältel. Kuigi
kolmanda koha mees tegi kohe algul ponnistuse ja võttis sappa, siis peale
esimest ringi jäi ta uuesti maha ning tegelikult midagi erilist minu
seisukohalt ei muutunud. Ajaks öeldi mulle 9:55, mis on küll ülihea, kuid kui
arvestada rajal olnud tingimusi, siis oleks 10:55 reaalsem, mille järgi oletan,
et rada oli natuke valesti mõõdetud. Ehk siis igaks juhuks oma rekordite
tabelit ei uuenda.
Anneli olukord
Ta on mul siin vaikselt läbi valu proovima hakanud. Sõbranna kutsumisel õnnestus tal laupäeval ööjooksul osaleda ning see oli olnud esimene kord pärast kahte kuud kui ta ei olnud mitte mingit valu tundnud. Ise ta arvas, et see võis adrenaliinilaengupärast nii olla. Iga juhul on ta nüüd powerit täis ja kaupleb, et ma temaga ca 30-kilomeetrise katse teeks. Umbes nii, et kui suudab selle ära joosta, siis paneb ennast Tallinna Maratoni põhidistantsile kirja – einoh julge tädi. Tegime siis eile selle katse ka ära pärast seda kui mul see teatekas läbi sai. Mul jalad võistlusest pehmed, tassisin jooke ja tegin 4 tunni maratoni tempot. Peale 20 km läksid Annelil puusad kangeks ja kuna keegi meile medalit ei lubanud, siis otsustasime, et jookseme poolmaratoni. Ei läinud päris 100% plaanipäraselt, aga 1:59:29 tähistas sellegipoolest Anneli isiklikku poolmaratoni rekordit. Eks siis näeb mis distantsile ta ennast lõpuks kirja paneb. Olen kindel, et kui miski uus vigastus tal jälle välja ei hüppa, siis olenemata distantsist tuleb jälle uus isiklik rekord.
Natuke dünaamikast ka
Toon kolm näidet.
- 5 km kiirusega 4:01 - 188 sammu minutis
- 21 km kiirusega 4:28 - 188 sammu minutis
- 28 km kiirusega 5:14 - 184 sammu minutis
Ehk siis olenemata kiirusest jooksen kogu aeg samas rütmis. Usun, et osa sellest on tõigal, et ma ei kuula jooksmise ajal muusikat ning tänu sellele on välja kujunenud kindel rütm. Sisuliselt tõstes jooksukiirust 25% tõuseb mu sammude hulk minutis 2% ning sammupikkus 23%. Rütm jääb umbes samaks, lihtsalt igasse sammu panen rohkem energiat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar