kolmapäev, 6. august 2014

Botased kuluvad - jee jee, ehk Adios Boost 2.0

Juba Juuni alguses avastasin, et olen oma Adizero Adios Boostidel päka välimise serva juurest välistalla ära lõhkunud. Fakt iseenesest ei ole midagi üllatavat arvestades mu koduseid treenimistingimusi. Teravate kivide kandidaate talla alla jäämiseks on lausa kilomeetrite kaupa.

Kuna asfaldil joostes on kuulda plastikuklõbinat, siis otsustasin, et vähemalt Tallinna maratoni jaoks pean uued jalanõud hankima. Oma tumesinihõbeoranžide iludustega olen siiani võistlemist jätkanud ning järjest isiklikke rekordeid purustanud. Samas nüüd on selge, et TriSmile oli viimane kord, mil nad võistlust nägid. Nimelt sai juba paar nädalat tagasi Amazonist uued võistlustossud tellitud, mis siiani kasutamata pakendis seisnud.

Adidase Adios Boosti sarja puhul on tegemist siis väga universaalsete pikamaajooksu võistlusjalanõuga. Toss on suhteliselt õhuke ja kerge, kuid samas piisavalt toestatud, põrutuskindel ja mitte nii väga madala kannaga, ehk sobib väga paljudele ning kannataks vajadusel ära ka kergema jooksja kannalemaandumise. Ja mis seal imestada, kohtab ju nii Eesti kui ka mujal maailmas toimuvate pikamaajooksu võistluste esikümnetes päris tihti just seda Adidase sarja. Vaatan, et eestlaste lembus selle firma ja mudeli osas on väga eesrindlik, küllap on siin suur roll olnud ka Sportlandi soodsatel pakkumistel, mis oh üllatust on ka muu euroopaga võrreldes soodsad olnud. Sai ka ise eelmisel aastal vooluga kaasa mindud ning nüüd siis oman sarjast juba kolmandat mudelit järjest. Alguse sai see erkkollasest Adios 2-st. Kui aus olla, siis jala jaoks on see tunnetus nende kõigi puhul sisuliselt sama olnud vaatamata faktile, et Adios Boost vahetas siis Adios 2 tavapärase EVA vahtplast vahetalla materjali oma uudse graanultehnoloogiaga valmistatu vastu välja. Adidas räägib küll palju oma Boost vahetalla materjali headest omadustes, aga mina sellest joostes küll suurt aru ei saa.

 2013 Tallinna Maratonil Adios 2-ga vanalinna kilomeetreid mõõtmas.

Jalanõu on kerge, minu oma umbes 230 grammi, mis on tunduvalt vähem kui tavapärastel treeningjooksu jalanõudel, kuid samas piisavalt palju, et võrreldes mõnede kergemate võistlusjalanõudega tunduvad numbrid üsna suured. Vabanduseks selle mitte nii ülikerge kaalu jaoks võib tuua fakti, et tossus on piisavalt põrutuskindlust ja stabiilsust pakkuvaid komponente, et jalad peaks vastu ka pikemaid võistlusi nagu maraton ja miks mitte ka mõni lühem ultarjooks.

Efektsetes toonides Adios Boostiga Rapla Selveri jooksul 10km rekordit tegemas

Disaini osas on muutusi väga vähe, Alatates Adios 2-st ei ole tallamuster praktiliselt muutunud, vahetalla materjal muutus seoses Adios Boost tulekuga ning viimase Adios Boost 2.0 puhul vahetati välja ainult pealsetes olnud plastikosad tekstiili vastu. Lisaks läks kanna ja päka kõrguste vahe millimeetri võrra minule sobivas suunas (väiksemaks). Juba juuli keskpaigast otsisin internetist häid pakkumisi mõlemale viimasele mudelile, kuna hinnad jäid enam-vähem samasse auku, siis otsustasin uut mudelit proovida ning olen väga rahul. Miks väga rahul kui sisuliselt sama toss? Jah tunnetus on ju täpselt sama, aga ma olin nimelt suurusnumbritega natuke hädas. UK 9,5 oli justkui veidi suur ning kui proovisin 9,0-i, siis oli see justkui maratoni jaoks veidi väike. Tellisin siis vastavalt webipoodide soovitusele poolpimesi 9,5-e ning see oma suuruses täpselt sinna kaardistamata auku, mida mul vaja oli, ehk eelmise mudeli 9 ja 9,5 vahele.

Tegin täna siis oma teibitud jalaga esimese proovijooksu 32-kraadises kuumuses Tegelikult jooksin ma eile ka, aga tänu algaja kogenematusele kinesioteipisin oma jala nii, et jalalaba otsesuunaline liikumine oli vägagi piiratud ning tänu suuremale koormuse langemisele põlvele läks see parajalt kangeks. Loomulikult kaapisin eilse teibi maha ja pärast mõningat Youtubes toimunud eneseharimist asendasin selle omaloomingu professionaalide tööd meenutava taiesega.

Erksavärviline Adios Boost 2.0 pärast esimest jooksu.

Tänaseks distantsiks siis 7 km, mille keskele jäi 3 km pikkune lõik tempotestiks. Jooksin seda veidi alla 4:30 km. Tahan ikka hirmsasti nädalavahetusel oma poolmaratoni "Time Triali" ära teha ning saada mõningat vastust 4:30-4:40 min/km tempo potentsiaalse sobivuse kohta Tallinna maratoniks. Ja toss oligi jalas täpselt selline nagu kaks varasemat mudelit - nii nagu internetis igalpool kirjas: kerge, hea tunnetusega kuid samas piisavalt stabiilne ja pehme. Tossu peamise negatiivse joonena tooks välja ainult hinnataseme, mis juhul kui Sportland miskit suurt -40% kampaaniat ei tee, on tõepoolest üsna krõbe. Kokkuvõttes täna olen rahul sellega, jah ma võiks teisi mudeleid ka proovida, aga ma ei oska lihtsalt midagi muud praegu tahta.

See kolmekuune putukas lubas mulle paljajalu ära teha.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar