Insanity - kas "hõbekuul" või "Achilleuse kand?"

Kõigest kaks aastat ja neli kuud on möödas minu jooksmise sünnist. Pean ma ju oma esimest Tallinna Maratoni 2012 sügisel, mille ma täiesti ilma ettevalmistuseta läbisin oma jooksu sünnipäevaks. Peale üle kuu aja paranenud jalavigastuste sain sealt pisiku, võib olla kogu eluks. Teadlikumalt ja mingigi plaani järgi hakkasin siiski treenima alles 2013 märtsis, mil ostsin omale Garmini GPS-iga kella. Erinevalt väga paljudest teistest, kes asja sama tõsiselt võtavad ja sama kiirelt arenevad olen ma peaaegu 100% ajast tegelenud "selfcoachinguga", ehk olnud treeneriks iseendale. Kui ma oma napilt kaheaastast arengut vaatan, siis alustades sellest, kui vähe ma üldse nendest asjadest teadsin ja kuhu ma olen jõudnud nii oma taseme kui ka teadmiste suhtes võin rahule jääda nii enda kui treeneri ja enda kui õpilase sooritusega. Olen sellel perioodil väga palju õppinud nii treenerina kui ka sportlasena. Kas mul teisi õpilasi ka on olnud? On ja ei ole ka. Olen nõustanud ja andnud kätte kavasi oma sõbrale ning natuke rohkem oma elukaaslasele. Elukaaslasega on selline värk, et ta on väga kangekaelne. Hea on see seepärast, et ta on valmis väga tugevalt ja järjepidevalt treenima. Halb on see, et ta ei taha eriti uusi asju proovida. Läks aega enne kui ta oli nõus peale mahu ka vähe kiiremad lõigud oma jooksutreeningusse võtma. Lisaks ei taha ta tegeleda nö. "maintenancega" (keha tervise säilitamine). Ta tahab, et kõik trenn, mis ta teeb annaks otsest üheselt mõistetavat tulemust. Kui on higine ja väsinud, siis järelikult oli hea trenn. Mina ütlen vahest, et täna jookse vähem ja aeglasemalt, tema teeb aga teisiti. Siis on veel ta põlve väliskülg, mis joostes kisub ja haiget teeb. Ma olen sümptomite põhjal 90% kindel, et asi on IT-Bandis . Mis te arvate, kas ta töötleb seda rulliga või teeb vastavaid venitusi, et seda kõõlust pehmemaks (elastsemaks) saada? Arvan, et mul oleks ammu achilleuse kõõlus kas rebenenud või põletikus kui ma ei oleks teinud negatiivseid päkale tõuse ja massaažisessioone oma säärelihastele. Alaniga on asi lihtsam, ma soovitan ja siis ta ise vaatab mida kuulab ja mida mitte. Aga äkki ma ei sobigi peale enda kedagi teist treenima. Iseendaga on see suhe ja tunnetus hoopis teine. See on peen kunst, et oskaks kõike objektiivselt hinnata.

Aga nüüd insanityst. Erinevaid rühmatreeningute süsteeme, mis lubavad keha vormi ajada on väga palju. Nii ka insanity. Põhiliselt arendas selle süsteemi eelmisel kümnendil välja ameeriklane Shaun Thompson, rohkem tuntud kui Shaun-T. Lähtub see siis põhiliselt teooriast või loogikast, et mida rohkem sunnitakse inimene mugavustsoonist välja ja mida raskem tal on, seda rohkem sunnib see inimese keha muutuma. Ehk keha saab justkui šhoki, et ma pean suutma selleks, et sellist asja teha, aga ma olen liiga nõrk ja paks. Selle peale kukub siis organism suures koguses rasva põletama ja lihast ehitama (eriti just nendel, kellel lihasmass väike). Kuidas seda tehakse? Tegu on justkui intervalltreeninguga kus erinevad suurt hulka lihasgruppe kaasavad intensiivsed harjutused järgnevad üksteisele. Pulss läheb lakke, "kops põleb", lihased kangestuvad piimhappe kogunemisest. Puhkust antakse vaid nii palju, et jõuaks kiirelt lonksu vett võtta ja pulssi veidikene allapoole saada. Seda ainult selleks, et järgmise intervalliga "veel võimsamalt panna." Ehk kokkuvõttes, mida rohkem pingutatakse trenni jooksul seda kiiremad muutused kehas toimuvad.

Shaun-T, kes ka ise videodes figureerib on iseenesest väga hea motiveerija ja meelelahutaja. Aga kõige olulisem oli see, et peale selles heas shows osalemise hakkasid inimesed ka reaalselt väga häid tulemusi tegema ja nende kehad kiires tempos muutuma. Tekkis väga palju reaalseid edulugusi, mis said ka meedia kajastust ning asi läks justkui lumepallina käima. Shaun-Tst sai muidugi miljonär, nagu ikka juhtub inimestega, kes loovad ja suudavad maha müüa hea asja. Eks neid insanity versioone on ka aja jooksul ikka juurde tekkinud. Nii kuidas ilmuvad uued moodsad teooriad nii proovib ka Shaun-T neid vähehaaval oma treeningutesse kaasata. Kui ma nüüd võrdlen viimase aasta jooksul valminud programmi (44 GBP X-box One peal) eelmisega, siis näen, et staatiliste venituste osa (mida oli ilmselgelt liiga palju) on vähenenud ja on lisandunud natuke uuemat moeröögatust ehk aktiiv-isoleeritud venitusi.

Crosstraining on asi, millest jooksjate ja triatleetide puhul tihti räägitakse. Jooksmine ja rattasõit koosneb ju tuhendetest sama liigutuse kordustest, mille tulemusel arenevad väga hästi ühed lihased, aga teised jäävad justkui kängu. kehas tekib halb lihaste tasakaal tänu millele suureneb siis igasuguste vigastuste risk. Abstraktiivse näitena kui kõhulihas tõmbab suure jõuga ja olematu seljalihast ei toesta, siis on seljavigastus paratamatu. Ehk siis crosstrainingut kuigi tavaliselt ebameeldivat lisategevust tasub teha. Crsstraininguna mõistetakse väga erinevaid asju, jalgratast, ujumist, jalutamist, elliptilist, jõusaalitrenni, igasugu kerelihaste harjutusi jne. Mina otsustasin, et minu crosstraininguks saab Insanity. Olen selle kohta kui hästi see jooksjatele ja triatleetidele sobib väga vastakaid arvamusi lugenud. Üks koolkond soovitab olla sellega ettevaatlik kuna treeningust tulenev suur intensiivsus ja kurnatus tekitab lisariski triatlonialade vigastuste tekkeks. Teised jälle väidavad, et talvise insanity treeninguga on nad parandanud ma keskmist jalgrattavõimsust 10+ watti ning jooksuaegu kõikidel pikkadel distantsidel. Ilmselt tuleb kuskil see tasakaal leida. Selge on see, et insanity lihast ehitab, rasva põletab ning tekitab sellist plahvatuslikku "powerit," mis teeb keskmistel distantsidel kiiresti jooksmise kindlasti kergemaks. Anneli parandas eelmisel aastal oma Maijooksu 7 km aega peaaegu ainult insanityt tehes üle 4 minuti.

Ma otsustasin, et minu jaoks võiks olla paras kogus 2 Insanityt nädalas. Pole nii palju, et muude tähtsate trennide jaoks ennast liiga ära kurnaks ning ei tekiks liiga suurt lihasmassi ülakehale, mis võiks pärssida vastupidavusalade sooritust. Samas piisav, et olla abiks rasvaprotsendi vähendamisel ning muude abistavate lihaste, põhiliselt igasugu plüomeetria ja kerelihastega seonduva arengus. Kas sellest saab mu "hõbekuul," tänu millele arenen kiiremini kui teised, kes sama palju treenivad või "Achilleuse kand," mis mu arengu hävitab - seda näeme 2015 suvel. Nüüd aga magama, sest juba homme hommikul ootab mind ees pea 30 km pikkune jooksutrenn. Seniks edu kõikidele lugejatele ja treenijatele!