Kuidas edasi

Maratonijärgne pärastlõuna võttis mind vastu oodatud pohmelliga. Olen juba harjunud, et iga pikemat pingutust tekib mul pohmaka sarnane olek, mille intensiivsus ja kestus on seotud puhtalt sellega kui kaua ja kui kõvasti sai pingutatud. Esimesed päevad peale maratoni käin aegluubis, kanged on nii sääred kui ka reie esimesed ja tagumised lihased. Astudes on valu veel vasaku jala keskmistes varvastes, loodan, et ei ole midagi stressmõra sarnast. Muu tundub justkui korras olevat.

Näide Tln. Maratoni ühtlasest tempost ning moment,

kus mul probleemid tekkisid



Jooksmine sellel aastal

Kuigi on selge, et Maratonis ma oma tulemust 2014 aasta numbri sees enam ei paranda on mul veel terve rida muid jooksuga seotud eesmärke täitmata. Üks esimesi, mida tahaks kindlasti lähiajal teha on 10 kilomeetri jooksus 40 minuti piiri murda. Ideaalis võiks see olla võistlus, aga kuna ma ühtegi ahvatlevat 10k võistlust Tallinna ümbruses tulemas ei näe tundub mulle, et see tuleb siiski teha time trialina. Veel hoian silmad lahti võimalike 5km ja poolmaratoni võistluste suhtes. Teoreetiline šanšš, et osalen Tartus poolmaratonil on hetkel õhus. Poolmaratoni hetkel ei tea, aga kindlasti parandan 5 km rekordit, kasvõi üksinda. Üldiselt mida pikem on distants seda rohkem tahaks rekordit parandada võistlustel. Lihtsalt teiste inimestega koos joostes on seda ju oluliselt lihtsam teha.

Maraton 2015?

2013 aastal parandasin oma Maratoni rekordit 27 minuti võrra, käesoleval aastal 22,5 minuti võrra. Igal järgneval aastal läheb lineaarne rekordi parandamine järjest raskemaks. Lihtne loogika ütleb, et mu aeg võiks 2015 aastal olla umbes 15 minuti võrra parem, ehk umbes 3:10. Sellega aga ma kahjuks leppida ei saa sest kolm tundi on see piir, mille pean alistama. Ma tean kust ma selle saan - lihtsalt talvehooajal tuleb endaga korralikult tööd teha. Viimasel talvel ma treenisin, aga jooksukilomeetreid oli vaatamata ideaalsele ilmale liiga vähe. Seekord tuleb vajalik töö talvel ikkagi kõige kiuste ära teha. Nagu ütles Briti jooksulegend Sebastian Coe: "Medalid võidetakse talvel, suvel nad lihtsalt korjatakse kokku."



muusa...

Treening sügiseks

Järgmisest nädalast naasen vaikselt tugevama treeningu juurde. Kuna tundub, et jalad tahavad veidi puhkust, siis jooksukilometraaži kohe üles ei lajata. Proovin palju crosstrainida. Ilusa ilmaga sõidan rattaga, halvema ilmaga jooksen, ujun või teen Beachbody Insanityt. Muide see insanity treenib väga hästi jooksulihaseid, nii kere kui ka jalgade omi.

Konkreetset kava hetkel ei ole. Ei ole kindel kas jooksus jätkan Garmini kavadega või lähen üle Danielsi 4- või 5-nädala tsüklitele. Kui tuleb konkreetsem kava, siis vähemalt osa sellest jagan. Ei saa praegu ka triatlonikava ette võtta kuna ujumise ja rattasõiduoskused vajavad tehnilise baasi tegemist. Esiteks pean ma korraliku tehnikaga ujuma õppima ning seoses sellega registreerisin ennast just edasijõudnute trenni (algajate oma ei olnud). Pean siis kiirelt proovima iseseisvalt kahe nädalaga olukorda parandada, et ma seal väga lootusetu välja ei näeks. Rattasõitu teen eesmärgitult kuna vaja õppida ratast korralikult käsitlema (aerobaridel sõitma, asendeid kiirusel vahetama, jooma jne). Lisaks tuleb tekitada omale plekist tagumik ja puust munad. Ehk peaks jõudma 100 km järjestikuse sõiduni ilma, et jalgevahe valus oleks.

Üldjoontes peaks kevadel jõudma sellisesse seisu, kus kehakaal oleks normaalolekus ca 70 kg ning 39 minuti piir 10 km jooksus oleks juba varakevadel murtud. See looks eeldused 3 tunni alistamiseks maratonil. Kindlasti tahan 2015 aastal teha mõne traitloni, aga konkreetse võistluse ja distantsi dikteerib see kuhu ma oma ujumisoskusega jõudnud olen.