Tahtsin kirjutada klubilistele talviseid trenne rohkem lahti ning kuna FB's on see ruum piiratud ning artiklitel võib-olla komme kaduma minna, siis otsustasin selleks kasutada oma blogiruumi. 14 aastat ning siiani on kõik veel ilusti alles.
Sprinditalv
Järgmist 6-7 kuud võib tõesti hakata sprinditalveks kutsuma. Liigume täielikult üle sprinditreeningutele. Standardprogrammiga saab ajad paremaks distantsidel 60 - 800 meetrit. 800 tuleb 400 vastupidavuse pealt. Trenn ei ole küll 800-spetsiifiline, kuid 400 vorm võib sellele kaasa aidata. Esialgu keskendume rohkem startidele ja lühematele juppidele. Oleme sisetrennides teinud näiteks 4 x 20m pakkudelt pluss 3 x 150 in-out või 3 x 40 kelguga ning juba on mitmeid isiklikke rekordeid purustatud (vahetus muuhulgas naiste liider). Lähiajal hakkame tegema ka lühikesi lõike maksimaalkiirusega. Hooaja jooksul pikendame vähehaaval kiiresti joostud distantse. Esialgu käib kõige juurde väga palju tehnika, plüomeetria ja jõuharjutusi.
Sprindile keskenduma innustas mind klubi suur medalisaak Eesti meistrivõistlustel (9) pärast eksperimentaalset segatalve (sprint ja pikk maa segamini). Lihtsalt enamik medaleid kukkus meile sprindidistantsidelt, mitte pikalt maalt. See näitas mulle kätte tegeliku suuna, kuhu peame edasi minema.
Kaugushüpe
Kaugushüpe on soovijatele programmis sees ning ideaalselt sprindiga kombineeritav. Kui hüppekast on meie trenni keskel vaba, siis asendan osa sprindijooksust soovijatel hüppeharjutustega (teised jooksevad). Kellel soov, tasub alati sisehalli hüppamiseks sobivad jalanõud kaasa võtta. Kui ei ole spetsiaalset hüppenaelikut, siis sobib pikamaajooksu naelik (mitte integreeritud naeltega ja sprindinaelik on samuti keelatud) või kõvema tallaga jooksutoss (Alphafly sugustega paluks mitte).
Mis saab pikamaajooksjatest?
Põhiprogramm on küll sprint, kuid see ei tähenda, et meiega koos ei saa pikamaatrenni teha. Jõu ja tehnikaharjutused toimivad mõlematel samamoodi. Mul on alati trennis kaasas programm pikamaajooksjatele. Kui on soovi ja viitsimust mõnikord üksinda 1000 või 800 meetri intervalle laduda samal ajal kui teised rõõmsalt maksimaalkiirusega lühikesi juppe jooksevad, siis võite julgelt trennis edasi käia.
Aga mulle meeldivad külajooksud
Jah, külajooksud kipuvad olema lõbusad 3-5 kilomeetrised sutsakad tavapärasemast rahulikumas keskkonnas ja konkurentsis, kus on võimalik medaleid ja karikaid võita inimestel, kellel mujal tase seda ei võimaldaks. Mulle muide meeldivad need ka väga. Kui teha maikuuni tugevat sprinti, siis on täitsa võimalik teha sobivaid muutusi treeningplaanis nii, et külajooksud tuleksid korralikult välja ja sprindikiirust ei kaotaks. Sprindikiirus on täitsa säilitatav ühe tugeva sprinditrenniga nädlas ja muul ajal võib rohkem aeroobsele keskenduda. Oluline, et mõne külajooksu asemel ei kukuks kõiki Harjumaal toimuvaid pikamaavõistlusi läbi jooksma. Võimalik on esineda külajooksudel päris hästi ja ka mõni medal võita sprindikiirust kaotamata, kuigi Hummalile vist päris ära ei teeks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar