Projekt 800m. 9. nädal 23. detsember

 Eelmine nädal ei olnud mahupoolest midagi suurt, kuid üle pika aja alustan esmaspäeva värskena. Reiepealsed on küll veidi kanged kas siis sprindist või jõuharjutustest. Negatiivse poole pealt ja asi mida parandada - kippusin ehk natuke rohkem kui mõistlik maiustama.

H: Jooks 9.6 km. Jooksin rahulikult veidi alla 6 min / km tempos. Jalalihased olid eelmistest trennidest valusad. Ilm oli see-eest super. 3 kraadi, midagi alla ei sadanud ja tuult ka peaaegu ei olnudki.

Õ: Jõutreening 1 tund.

Teisipäev

Magasin hästi.

H: 15 minutit mobiilsusharjutusi ning jooks 7.6 km. Pulss 129 ja tempo 5:58 / km. Ilm oli rahulik, kergelt jäine, kui peaaegu ei olnudki libe. Jalad olid rasked, kanged ja väsinud.

Kolmapäev

Kuigi esiti tundusid jalad värsked, siis reaalselt trenni tehes see enam nii ei olnud. Tegelikult oleksin pidanud tegema puhkepäeva, aga kui pühade ajal tekib vaba aega ja üldse trenni ei tee, siis tekivad mul süümekad.

H: 15 minutit mobiilsusharjutusi seekord rohkem ülakehale ning mäkkesprindid. Tegin kaheksa korda 50 meetrit. Esiti plaanisin teha 10 kordust, kuid peale seitset tundus, et reiepealsed hakkavad uduvihmast natuke külmaks ja märjaks minema, ehk ei tahtnud nende vigastamisega riskida. Kaks esimest intervalli olid soojenduseks, tööintervallide ajad jäid 8.3 ja 8.6 sekundi vahele, ehk paaril korral kordasin isiklikku parimat antud lõigul. 2025 eesmärk võiks olla saada see jupp alla 8 sekundi. Kokku jooksu 5.6 km.

Neljapäev

Kuna kolmapäeva õhtul mängisime pikalt lauamänge ja jõime veini, siis kartsin, et neljapäevane saalitrenn ei tule hästi välja. Kuigi vaid 6.5 tundi magasin siiski sügavalt ning jõudsin täitsa hea enesetundega spordisaali.

H: Jooksutrenn sisehallis. Põhisetina jooksime 8 x 400 m üle ca 250m sörgipausi (umbes 2 min). Eesmärk oli joosta 3:30 kilomeetritempo kanti. Ajad tulid: 1:26.6; 1:25.3; 1:23.9; 1:26.8; 1:22.8; 1:24.3; 1:23.7 ja 1:20.2, ehk seekord õnnestus eesmärki täita väga hästi. Lisaks tegime harjutusi tõketel, rajal, sprindistarte, raskustega plüomeetriat ja nagu alati venitusi. Sprindistartides nagu ikka ei ole must vastast Krisile. Michaeli ja Markot võitsin ka üsna napilt. Muidu oli väga meeleolukas ja õnnestunud trenn. Kokku umbes 9 jooksukilomeetrit.

Kui esialgu oli plaan teha õhtul ka jõutreening, siis perekondlikel põhjustel tuli see reedesse edasi lükata.

Reede

Üks tavaline tööpäev, millele eelnes järjekordne jõulisimman.

H: Jõutreening 1:05. Keskendusin ülakehale. Kuna õlad said ikkagi eelmisel korral liiga palju haiget, siis asendasin rinnalt surumisel kangi hantlitega. Ikkagi oli see kõige ebamugavam harjutus. Otsustasin, et tekitan järgmisel korral korraliku kaldenurga. Näiteks õlapressi tegin sama kaaluga ja ei olnud mingit valu.

Kuna tunnen, et olen korralikult alamaganud, siis otsustasin, et rohkem ei treeni, vaid lihtsalt puhkan täna.

Laupäev

Magasin kuus ja pool tundi, mis on päris hea selle kohta, et äratuskell ajas mu 4:50 üles. Oli vaja sugulased lenujaama viia. See oleks olnud täiesti piisav, kui mul ei oleks eelmistest öödest juba ette liiga vähe unetunde. Nüüd oli see kuhjunud ja tundsin seda igal sammul.

H: Metsajooks 8.3 km. 6.07 min/km, pulss 138 (käelt). Oli väga hea jooksuilm ja ei saanud seda vahele jätta. Rada oli pehme, kuid libedust null. Kuskil nelja kilomeetri peal läks aga mu parem jalg täiesti lukku ning vaatamata sellele, et pulss jäi samaks kukkus kilomeetritempo pea 40 sekundit. Lihtsalt sammud olid nii lukus. Otsustasin, et pean jooksukoormust alla võtma ja laskma tagareiel paraneda. Ehk asendan nüüd rahulikke aeroobseid jookse aeroobse töö vastu jalgrattal.

Õ: Jõutreening 1:05. Üldse ei tahtnud minna, kuna aga olin Krisile lubanud, siis tuli see ära teha. Imelikult kombel erinevalt jooksust tuli saalis kõik hästi välja. Kava oli umbes 1/3 raskuste tõstmisi (high hang power clean ja bulgaaria väljaastekükk kangiga) ning 2/3 plüomeetriat (kastihüpped, tuck jumps, hüpped kastile, split jumps jne). Vähemalt peeglist vaadates tundus põrge korralik.

Pühapäev

Lõpuks ometi ei olnud mul ei õhtul ega ka varahommikul ühtegi kohustust ning magasin kogu oma une sügavalt täis.

H: 15 minutit venitamist ja rullimist. 

Õ: Jooksutreening sisehallis. Oi see oli raske. Soojendusjooksu tehes oli imelik tunne ning pahkluud olid kahtlaselt valusad. Arvasin, et mingi viirus küljes ja hakkan haigeks jääma. Otsustasin siiski asjaga korralikult lõpuni minna. Põhisett 6 x 800 m üle 90 sekundi seisupausi ning 4 x 100 m üle kahe minuti jalutuspausi. 800 meetri ajad tulid: 3:00.6; 2:59.6; 2:59.9; 3:00.6; 2:59.6 ja 2:58.6. Muide esimest korda elus jooksin 800 meetri intervallid talvel sisehallis alla 3 minuti keskmist. Muidugi lõpus oli ikka pagana raske.100 meetri intervallid tulid 15.8 ja 17.7 vahele. Neid oli kerge joosta. Pididki olema ilma sprintimata mugavad, kiired ja lõdva sammuga. No viimase lõpp läks Markoga natuke udjamiseks, aga see oli ainult hea. Lisaks sellele tegime harjutusi kerelihastele, jooksuharjutusi rajal ja venitusi. Kogu trenni jooksukilometraaž tuli 10.2 km.

Nädal kokku:

Jooksukilomeetreid: 50.3 km. - tegelikult peaksin tegema vähem, kuni vigastus rohkem taandub

Muud treeningud: 5 tundi ja 25 minutit

Igati korralik nädal, kus suur rõhk peale jooksu jõul, plüomeetrial, tehnikal ja mobiilsusel.

Projekt 800m. 8. nädal 16. detsember (paranemine)

 Esmaspäev

Reielihased kanged ja korralikult väsinud. Päeval oleks mul olnud aega jõudu ja plyot teha, kuid sellise kehalise seisundiga pole sellel mõtet. Pigem on mõistlik teha mingit kerget kardiot.

H: 20 min venitused ja rullimine. Natuke lihtsalt lihaseid liikuma ja venima. Viimasel ajal on mulle tundunud, et mobiilsus või selle vähesus tahab natuke sprindikiirust segada.

Õ: Jooks 4.2 km, 6:46 / km, pulss 122. Kuna tundus, et vigastus hakkab vaikselt järgi andma ja motivatsioon oli ka suur, siis otsustasin joosta. Oleksin võinud seda, mis õues toimub paremini hinnata. Õues oli paar kraadi sooja ning teed olid kaetud vesise lumelägaga. Kuna aga oli väga tugev tuul, siis see läga oli vahepeal mõnusaks ebatasaseks jäämütsiks muutunud. Jooksin jää peal vastu tuult. Proovisin tee servadest natukenegi pidamist leida. Kui täiesti lageda peale jõudsin, siis sain aru, et üldse ei taha seda veidi jooksu meenutavat tegevust edasi teha. Proovisin Kiili pargis veel lume sees mingit ringi pusida. Kuna aga mingit rada ees ei olnud ja olin ka ise väga väsinud, siis viskasin mütsi varna.

Teisipäev

Reielihased tundusid veelgi kangemad, kui eelmisel päeval. Kehakaal 78.4 kg. On see hea või halb talvel, ei tea. Kõhtu ees pole, lihaste kuju on läbi naha näha (ka kõhul), samas päris "ripped" ei ole.

H: 15 min rullimist ja venitusi ning 1:05 jõutreening ülakehale. Kuna õlgade tervis on aja jooksul oluliselt paranenud, siis otsustasin olukorra proovile panna. Muidugi rinnalt surumisega ei hakanud kohe hullu panema, vaid võtsin 10-15 kg kohe vähemaks võrreldes sellega, mis ta olla võiks. Võimalik, et doseerisin üle ja pean uues kavas veel muutusi sisse viima, kuid eks lähipäevadel on selgust mida kõik need seeriad õlgadega tegid: 4 rebimine pea kohale, 5 kangi rinnalt surumine, 5 õlapress, 4 kätekõverdused. See on siis 18 seeriat ja tugevalt üle 100 korduse. Fun fact: kokku tõstsin kätega kuskil 5,5 tonni.

Õ: Metsajooks 7 km. 6:37/km. Pulss 136. Jooks või midagi sellist lumes ja jääs. Rohkem jälle ukerdamine. Vähemalt ei olnud tugevat tuult.

Kolmapäev

Mõtlesin vist välja. Alates laupäeva õhtust olen lapanud raamatuid, ajakirju, vaadanud videosi püüdes aru saada, mis mul Omegakiirusel valesti läks. Arvan, et treenin liiga palju. Peaksin tegema vähem tunde ning see lubaks mul teha sisehalli jooksutrennid intensiivsemalt. Jooksin 800 m ju vaid 3:10 tempos. Suure mahuga treenides ei saa ma mitte kiiremaks, vaid ainus, mis sealt tulla võib on see, et suudan seda sama 3:10 tempot lihtsalt kauem hoida. Lisaks see vigastuste probleem. Mõnda aega näete mind nüüd vähem treenimas. Vähemalt kuniks on uued testtulemused ja vigastused läinud. Aga täna on puhkepäev!

H: 15 min ülakeha mobiilsus.

Neljapäev

Hommikul rinna- ja õlalihased üleeilsest trennist kanged. Veel on natuke kange ka vasaku õla kõõlus, kuidvaatame, kuidas sellega edasi läheb. Vähehaaval peab teda koormama, aga nii, et olukord kokkuvõttes halvemaks ei läheks, vaid paraneks veelgi. Samas jalgades olev värskus tundub väga hea, justkui läheks võistlema.

H: 15 minutit mobiilsusharjutusi fookusega alakehale.

Õ: Jooksutreening siseareenil. Põhisett: 5 x 1 km üle 2 minutise seisupausi. Lootsin joosta veidi kiiremini, kuid kogu aeg oli selline tunne, et hapnikku pole. Jõudsin järeldusele, et väga vahet pole, kas olen väsinud või puhanud. Seekord olin korralikult puhanud. Pikad intervallid on üsna samasse auku. Ajad: 3:46; 3:48; 3:49; 3:53; 3:51. Viis sekundit aeglasem, kui oleksin lootnud. Kõigele vaatamata oli mul selle juures üks väga hea asi, mis oli tähtsam kui jooksutempo. See, et ma enne kolmandat intervalli ei tundnud kordagi ebamugavust paremas tagareies. Kogu jooksu jooksul ei pidanud ma kordagi mõtlema sellele, et äkki ma lonkan. Lisaks 50 minutit harjutusi matil, kaldteel, plangud ja venitused. Joksudistantsi tuli kokku umbes 9.5 km.

Reede

Esimest korda üle pika aja magasin halvasti (6 ja pool tundi). Põhjuseks tööstress. Ka aasta lõpus ei anta rahu.

H: Mäkkesprindid. Kasutasin ära lihtsalt olukorra, et oli sulailm ja jalakäiate sild oli jäävaba. 2 km soojenduseks, mõned harjutused. 5 x 70m mäkke, parim aeg 10.8 sekundit, 4 x 50 meetrit, parim aeg 8.3 sek. Kõik paigalstardist. Sörgiga tagasi koju. Jalg kannatas ära ja isegi pigem oli viimaseid intervalle mugavam joosta, kui esimesi. Tänase seisuga julgen öelda, et ma ei ole enam vigastatud, vaid lihtsalt väikese jooksuprobleemiga, millega tuleb tegeleda ja mida peab Kokku 5.5 km.

Kuigi planeerisin juba poole kümnest vodisse ronida läks õhtu käest ära. Alabaid said aiast välja ja kui 75 ja 60 kilone koer on vabalt mööda külasi liikumas, siis on mõistlik nad nii ruttu kinni püüda kui võimalik, sest mida vähem inimesi neid näeb, seda parem. Tegelikkuses nii libedalt ei läinud ning kokku kestsid otsingud poole kümnest poole üheni kuni nad lõpuks koju saime. Peale autosõidu sai ka päris palju kilomeetreid jala läbitud. Loomulikult kannatas sellest ka öine väljapuhkamine.

Laupäev

Tundub, et lõpuks sain ikkagi nii palju magatud, et päris zombi seekord ei ole.

H: 15 minutit mobiilsusharjutusi, jooks 7.50 km. Pulss 136 ja tempo 5:50 / km. Viimase aja ilmad ei ole väga jooksu soosinud ning seetõttu tuli olukorda ära kasutada. Mõned miinuskraadid ja jalg andis küll igal sammul järgi, kuid ei mingit kiilasjääd. Mõnel suunal oli tuul veidi liiga külm, aga muidu normaalne.

Õ: Jõutreening 1 tund. High hang power clean, katkematud väljaastekükid ning üle poole tunni plüomeetriat eesmärgiga vertikaalhüppevõimet kasvatada. Lisaks 4 km sörki jooksulindil.

Pühapäev

Jälle kehvemapoolsem uni, aga pole hullu, saame hakkama. 

Õ: Jooksutreening sisehallis. Põhiseeriana 10 x 100 m 800 ja 400 m tempos üle 2:30 jalutuspausi. Lõigud tulid vahemikku 15.4-17.0 välja arvatud kuues, kus jooksin Urmase trenni poistega võidu. Ütleme, et läks edukalt ning jooksin oma mitteametliku 100m isikliku rekordi - 12.60. Tagareis oli teibitud ning töötas üsna normaalselt. Ütleme, et ma tunnen ja ta segab natuke, aga ei ole konkreetselt valus. Lisaks tegime korralikult kerelihaste harjutusi, jooksuharjutusi, tõkkeharjutusi, venitusi - kokku 50 min. Hallis koos soojenduse ja mahajooksuga ca 7 jooksukilomeetrit.

Nädal kokku: 

Jooksukilomeetreid: 44.7

Muud treeningud kokku: 3h ja 55 min.

Oluline oli see, et vigastusest taastumine jätkus ning sain isegi sprintida.

Projekt 800m. 7. nädal 9. detsember (teine vigastusnädal ja testvõistlus)

 Esmaspäev

Vigastusega tegelemine (harjutused ja jooksumahu vähendamine) tõepoolest tundub aitavat, sest tunne paremas jalas on parem kui nädal tagasi. Ka starte pakkudelt tegin eile maksimumi asemel 80-90% koormusega ning tuli välja tegelikult väga ilus ja isegi kiire. Hommikune kehakaal 77.4 kg nii, et ilmselt oli vahepeal tegemist liigsest vedelikust tingitud pundumisega.

Õ: Rattasõit 1:21. NPW 164 ning pulss 124. Organismile kindlasti oluliselt lihtsam trenn kui joosta libedaga 13 kilomeetrit. Ilmselt peaksin hakkama mõtlema FTP tõstmisele, kuid see on alati dilemma. Äkki jätaks rattasõidud lihtsaks ja suurendaks hoopis jooksu intensiivsust veelgi?

Teisipäev

Mis seal ikka. Magasin normaalselt, rullisin ja võimlesin ning proovin laupäeval võimalikult normaalses seisus joonel olla.

Õ: Treening sisehallis. Viimane tugevam jooksutrenn enne võistlusi. Jooksu põhisett joosta 8 x 150 meetrit ca 800 m võistluskiirusega või grammike kiiremini. Sihin aega alla 27.5 sekundi. Ajad tulevad sekundites: 25.0; 26.2; 25.6; 26.2; 25.2; 24.9; 26.0; 25.5. Äkki ma isegi saan hakkama? Lisaks lohistame pakud 200 meetri stardi kurvi ja harjutame 80-90% pingutusega starte. Kokku umbes 5.5 km jooksu. Lisaks 40 minutit harjutusi kaldteel, plangud, venitamine.

Kolmapäev

Öösel ärkasin korduvalt tuima kannika valu peale. Valu ei olnud suur, aga selleks, et magaksin paremini võtsin paratsetamooli. Vähemalt ei pea nüüd rohkem enne laupäeva jooksma. Ostsin ka kinesioteipi, kuna Piret väitis, et teda sarnase vigastuse puhul aitab. Olen varem palju hüppeliigest teipinud ning sealt võtab küll poolevõrra valu vähemaks.

Õ: Ratas 58 min, NPW 158 W pulss 158. Tõesti kerge kerimine.

Neljapäev

Trenni mõttes puhkepäev, kuid tööl intensiivne ja muud kohustused. Nagu ikka ei puudu päevast jalasild ja rullimine.

Reede

Füüsiliselt tundus keha väga heas seisus, kuid vaimselt olin väsinud. Tavaolukorras oleksin tahtnud päev enne võistlusi natukenegi ennast lahti joosta, kuid tänu külmale, libedusele ja haigele tagareiele ei riskinud midagi teha.

Laupäev (võistluspäev)

H: Võistlesin Lasnamäe sisehallis 800 ja 200 m peal. Anneli aitas reie ära teipida ning tundus tõesti, et aitas. Võistlused ise olid korralik ebaõnnestumine. 

800 puhul olin neljast jooksust esimeses, kus oli peale minu veel kaks vanameest (ca 10 ja siis 20 aastat vanemad - ilmselt oli kõige nõrgem jooks). Marko pidi ka olema, kuid ta kukkus paar päeva varem kuusepuu otsast alla ja seetõttu oli ehk veelgi vigasemas seisus. Võtsin kohe peale kurvi ohjad enda kätte ja läksin ette. Esimese ringi lõpus pilk tabloole ning seal oli plaanitava 34 sekundi asemel 36. Tsekkisin enesetunnet ning siis juba teadsin, et plaanitud 2:20 ei tule. 800 meetrit peaks tempo mõttes tunduma midagi pikamaa ja sprindi vahepealset, kuid tol hetkel tundus nagu pikamaajooks, aga juurde ka panna ei saa, sest siis on oht, et kustun ära ja lõpuks sibab veel mõni vanem härra mööda. Üksi ees joostes pole ka väga survet, et tugevamini vajutada ja riskida, lihtsalt manageerin tempot. Umbes nii ma lõpuni tiksusin ja kuskilt kiirust juurde ka ei tulnud, kuigi proovisin. Aeg 2:32.31 (lisan täpsed, kui leian protokolli). Tunne oli selline, et suvel ma justkui jooksin 10 km võistluste lõppe umbes sarnaselt.

200 võistlusgrupiga läks mul umbes sama halvasti. Kuuest jooksust teine, kus peale Marko puudus stardist veel üks loobunud härra. Jooksin kõigest kahekesi 7 aastat noorema kutiga. Nii veider on mõelda, et keegi, kes on 37 on päriselt must juba 7 aastat noorem. Jooksin kolmandal ja vastane oli viiendal rajal. Stardist sain väga hästi minema, kuid mu ainuke konkurent tegi valestardi ja seetõttu tuli uuesti alustada. Teisel korral nii hästi minema ei saanud, kuid ikkagi sain esimeses kurvis konkurendile lähemale. Sirgele minnes tekkis tunne, et siit vähemalt võiks võidu koju tirida, kuid mida ei tulnud oli sirge kiirus. Kas 800-ga olin enda kiired lihaskiud ära väsitanud või olid seal muud põhjused, kuid kiiret kerget lendamist lihtsalt ei tulnud. Proovisin teise kurvi keskelt veel jõuga vajutada, kuid vahe jäi ikka samaks ja nii me sekundise vahega finišeerisime. Aeg veelgi rohkem pettumustvalmistav 29.60 

Kohad olid kokkuvõttes 10+ ning esimese puhul kautasin loodetule 13 ning teise puhul kolme sekundiga. Mis seal ikka, tuleb täitsa terveks saada ja vähehaaval endaga edasi tegeleda. Ametlikud rekordid on nüüd paigas, kuid normaalsete aegade jaoks on vaja teha veelgi suuremaid arenguhüppeid.

Kokku jooksin soojenduseks ja maha ca 5 km ja võimlesin ca 20 min.

Õ: Ratas 55 min, NPW 173, pulss 130. Kerge aeroobne, kuid pulsi ja võimsuse suhe näitas, et kiired lihaskiud on kurnatud. Järelikult pingutasin korralikult.

Pühapäev

Enesetunne täitsa ok ning katkijoostud lihast ei olnud. Jah andis tunda, kuid mitte midagi katastroofilist. Nädal varem oli seis halvem.

H. Jõutreening 1:07. Reitele päris karm. Raskemate asjadena jäi meelde eestkükk pausiga võimalikult põhjas. Päris raske on 60 kilo pärast pausi kiirelt üles suruda. Kiirelt oli pigem soov, reaalsus oli see, et hea, et liikuma sain. Lisaks kummiga monster walk ja külgees kõnd panid kannikad korralikult tuld lööma.

Õ: Treening sisehallis. Intervallidel ebaõnnestumise panen seekord võistluse ja jõutrenni arvele. Põhiseeria 4 x 1000 + 3 x 400. Tahtsin joosta aegadega 3:45 ja 1:25, kuid reaalsus oli järgnev: 3:46.2; 3:49.9; 3:52.6; 3:57.6 ja 1:25.5; 1:27.2; 1.26.4. Nui neljaks oleks ehk aega suutnud, kuid trenni eesmärk oli joosta tugevalt, mitte nui neljaks. Jooksu kokku ca 13 km. Lisaks 35 minutit paljajalu harjutusi matil, plüomeetria (sügavushüpete variatsioonid) ja mobiilsus.

Nädal kokku (planeeritud kergem nädal)

Jooksukilomeetreid: 23.5

Muud abistavad trennid: 5 h ja 45 min.

Projekt 800m. 6. nädal 2. detsember (esimene vigastusnädal)

 Oleme jõudnud kuuendasse nädalasse. 

Esmaspäev

Varahommikul on pea uimane ja jalad kanged, kuid tundub, et vähemalt haigus on selleks korraks möödas. Kuigi kindel plaan on olnud teha see nädal suure koormusega, siis jõuab kahjuks reaalsus mulle õhtul kohale.

Õ: Jooks 10.3 km, 5:49/km, pulss 142. Halvad numbrid ja halvad seisud. Esimesest sammust on parem külg põlve tagant tuharani valus. Proovin keskenduda ja mõtlen, kas ma näen joostes lonkav välja. Lühendan distantsi ja kulgen kuidagi lõpuni.

Õhtul pulseerib vasakus kõrvas. Pulseeriv tinnitus, keda huvitab medtsiiniline termin. Pmst kuuled merekohinat või lainetust, mis käib pulsiga samas rütmis. Ma ei ole seda uurida lasknud, kuna tundub, et see on seotud puhtalt stressi ja koormusega. Esimest korda tuli ta 2023 maratonijärgsel hommikul ja kestis mitu päeva. Nüüd käib ta vahelduva eduga. Tavaliselt varahommikuti peale rasket treeningpäeva. Kui on vähe trenni ja vähe stressi, siis pole teda pikemat aega mind segamas, aga nüüd oli ta isegi õhtul kohal.

Lisaks sellele siis see parema jala kakspealihase tendoniit (ilmselt). 

Tegevused: lisan jõukavasse harjutusi reie kakspealihastele, vähendan oluliselt jooksu mahtu (3-4 korrale nädalas), sprindiharjutused teen 90% koormusega, lisaks rullimised ja mõõdukad venitused.

Teisipäev

Magasin 7 ja pool tundi ning hommikul on küll uimasust, kuid merekohin puudub. Rullisin ja tegin natuke venitusi reitele ning tuharale.

H: Jõutreening 55 minutit. Kuna minu kava seoses kuu algusega natuke muutus, siis loen ette kogu treeningu. Alates ca 10 min soojendusest on põhiharjutused järgmised.

1. Power clean: 4, 4, 3, 2 kordust. Iga seeria raskemaks. Tuli hästi välja ja lõpetasin korraliku varuga 61 kilo peal.

2. Jõutõmme. 4 x 5. Seda polnud ammu teinud ning lisaks see haige tagareis. Panin 100 kilo peale ja oli okei. Tagareit oli tunda, aga mitte jooksu vastik valu, vaid magus kasulik valu.

3. Lõuatõmbed: 4 x 5-6 kordust. Alustasin 10 kiloga, kui kolmanda seeria ajal tõmbasin külje kõhulihase ära ja viimase korra tegin 7 tk ilma raskuseta.

4 ja 5. Superset. 5 hüpet kõrgele blokile ja 18 kätekõverdust rusikatel kiires tempos otsa. Tegin 4 seeriat.

6. Russian twist bosu pallil. Tasakaaluga oli väga hästi, tegin 12 kilose sangpommiga ning pingutama eriti ei pidanud.

Taastumise nimel jätsin õhtuks plaanitud jooksu lindil ära. 

Kolmapäev

Kui öösel ärkasin, siis tundsin, kuidas kann valutas. Muutsin asendit ja läks paremaks. Vähesem treenimine võib mind küll lühiajaliselt heasse vormi viia, kuid samas väheneb ettevalmistus tulevikuks. Kes teab, mis see õige koormus olekski. Praegu on prioriteet number üks terveks saada. Ma olen pigem halvemini treenitud kui terve kevadel, selle asemel et olla heas vormis, kuid vigastuse tõttu võimetu jooksma enne võistlushooaega. Mis üllatab on see, et hommikuks ei andnud valus kõhulihas enam üldse tunda. Tegin taastumiseks hommikul puusa venitusi ja jala silda.

Õ: Ratas 50 minutit, NPW 176w,  pulss 129, 27.6km, 175 tõusumeetrit. Otsustasin, et pean tegema kardiot, võimalikult kerget ning mitte joostes. Kuna tagareit ei olnud sõitmise ajal absoluutselt tunda, siis on järeldus see, et vigastus ei ole väga hull ja ma saan jätkata kardiotreeningutega rattal.

Neljapäev

Positiivsest küljest möödus juba kolmas või neljas öö korraliku unega. Ma ei tea, kas süüdi on selles vähenenud treeningkoormus või väiksem kohvitarbimine, kuid igal juhul on tegemist positiivse nähtusega. Kehakaal 79.4 - selle aasta raskeim. Ei julge kohe negatiivset hinnangut anda, kuna kõhu rasvavolt on jätkuvalt üsna õhuke. Järelikult rohkem massi lihastes või talletunud rakkudes vedelikuna. Vasak õlg on veidi kange. Ilmselt paneb mu rattaasend liiga palju raskust kätele, proovin modifitseerida. Muidu suures pildis on õlavigastuse trend olnud paranemise poole. Saan teha probleemivabalt kätekõverdusi. Teen neid tavaliselt teise harjutuena supersettides. Kui alguses tehes 4 x 18 pidin kolmandal seerial tempot maha võtma hakkama, siis nüüd teen kõik seeriad probleemivabalt. Hakkan nädala lõpust uuesti hantlitega kaldpingil katsetama.

Vigastusest. Olen kindel, et tegemist on parema jala kakspealihase proksimaalse tendinopaatiaga. Vigastuse raskus on umbes keskmine. Kuna saan teha valuvabalt ühe jalaga jalasilda, puusatõsteid ning jõutõmbeid 100 kiloga (ainult veidi ebamugavust), siis ei ole see kindlasti degeneratiivne (koed oluliselt kahjustunud). Modifikatsioonid: üldise koormuse vähendamine. Proovin teha minimaalselt nädalas kaks peamist kvalittettreeningut (sisehalli rajal), kaks jõutreeningut ning ühe kergema jooksutreeningu välitingimustes. Muud kardiotreeningud vastavalt enesetundele ning paranemise progressile (eelistatud ratas ja ujumine, kuid ujumine raskendatud seoses taastumisele õlavigastusest). Kokkuvõttes on see umbes 30% mahu vähenemist. Võistlusteni on ainult 10 päeva ning olenemata suurest riskist oma seisundit võistlusega oluliselt halvendada tahaks kindlasti parandada isiklikku 800 meetri peal ja võimalusel 200 isiklik kirja saada. Mõlemal juhul on rekord kas väga kehva või üldse ametlikult puudub nii et ülesanne iseenesest lihtne.

H: 15 minutit võimlemist. Rullisin kogu parema jala tagakülge. Tagareie venitamine antud vigastusest taastumisele kaasa ei aita ning seda tuleks teha väga ettevaatlikult. Lisaks tegin ühe jala silda ja hip thrusti. Mõlemat rahulikus tempos 10 kordust. Lisaks ühte spetsiifilist puusa venitust.

Õ: Jooksutreening siseareenil. Puhtalt vastupidavusele orienteeritud treening, kus põhisetina jooksime 2 x (800 + 1600 + 800) 10 km võistlustempoga. Paus lõikude vahel 2 min ja settide vahel 8 min. Ajad tulid jägmised: 3:03; 6:15; 3:06; 3:04; 7:09 (jooksin kogemata 1800m); 3:01. Keskmine tempo siis 3:46-3:58 / km. Väga raske joosta kuna kohe esimesest sammust oli valus ning pidin kogu aja keskenduma parema põlve tõstmisele ja sellele, et mu samm poleks lonkav. Tundus, et parem jalg suutis justkui ainult 70% vajalikust tööst ära teha, kuigi pulss läks üles ikka samamoodi. Üldse ime, et enamvähem sihiks seatud tempos püsisin. Kokku jooksu 10.7 km. Lisaks tegime 40 minutit tehnikat (harjutused kaldteel), jõudu ja venitusi.

Reede

Öösel ja hommikul tunda, et eile sai tugev ja arendav trenn tehtud. Tundub, et suuremat kahju tagareiele ei teinudki. Ma ei lonka ja erilist valu ka sees pole. Sellegipoolest väldin jooksmist kuni pühapäevani. Eriti kuna õues on libe ja see tekitab lihastele lisapingeid.

H: 15 min rullimine ja jalasild tagareiele. Taastavad harjutused õlale (esimese osa venitamine, tagumise tugevdamine).

Rohkem ei treeninud, jätsin kehale pikema aja taastumiseks.

Laupäev

H: Jõutreening 1:15. Kuna juhendan samal ajal Krisi, siis on harjutuste vahel pikmad pausid. Praegune B-kava on järgmine:

4 x 2 + 2 Power clean + high hang clean. Pmst on kaks rebimist järjest. Kuna ei tunne ennast harjutuse ajal väga stabiilselt, siis lähen 55 kiloni.

Eestkükid kastile 4 x 5. Kuna kast on mul veidi madalam, kui tavaliselt kasutatakse, siis tuleb mul ka seetõttu sügavamalt kükkida. Arvan, et reied lähevad paralleelsest madalamale veidi. Sellegipoolest on 70 kiloni minek väga hea tulemus selle harjutuse puhul.

Kaldpingil hantlite surumine rinnalt. 4 x 8. See on nüüd järgmine harjutus, mida ma saan hakata tegema seoses õla paranemisega. Alustan konservatiivselt 12,5 kiloste hantlitega. Kuna tundub väga kerge, siis vahetan kiirelt 15 kilo vastu. Edasi on plaan jälgida, kui õlad halvemaks ei lähe, siis järgmistel kordadel saan massi juurde panna.

Superset, lõuatõmme althaardes pluss kasakakükk. 8 + 8 (mõlemale küljele) Vasakule jalale sügavale kükkida ei saa kuna parema tagareie välisküles on tunda tugevat venitust. Lähen nii sügavale kui on veel mugav. Kasutasin 16 kg samgpommi. Lõuatõmbed pole vist kunagi mugav harjutus olenemata kogusest ja sellest, as mul ripub mingi raskus küljes või mitte.

Ühe jala jõutõmme hantlitega. 3 x 8+8. Hea füsioteraapiline harjutus mu vigastusele. Teen 15 kiloste hantlitega.

Õ: Ratas 1:15. NPW 182W, pulss 129. Üsna hea pulsi ja poweri suhe.

Pühapäev

Uu, reiepealsed ilmselt eilsetest kükkidest kanged. Samuti oli seekord natuke liiga vähe und.

H: Ratas 55 minutit. NPW 168W, pulss 125. Suhteliselt vastik trenn oli vaatamata sellele, et koormus ei olnud suur. Lihtsalt valusad lihased ja isegi tagumik oli veidi tundlik (seda siis eilsest rattasadulas istumisest).

Õ: Jooksutreening sisehallis. ca 10.5 km. Põhisetina lõigud 1600 + 800 + 1600 + 800. Eesmärk joosta 1600 umbes sama ajaga, kuid 800 kiiremini kui neljapäeval. Kuna reiepealsed olid niikuinii kanged, siis tagareit niiväga ei tundnudki. Ajad: 6:16.4 ; 2:57.0 ; 6:19.3 ; 2:58.4. Kuigi jälle oli jooksmine komplitseeritud tulid ajad üsna normaalsed. Edasi tegime 4 x 150 meetrit ca 800 meetri tempos. Jooksime naelikutega ja sihtisin aega 26 ja 27 sekundi vahele. ei olnud kerge. Ajad: 26.2, 27.0, 26.9 ja 27.4. Lisaks tegelesime startidega pakkudelt. Sain paar olulist nüanssi juurde. Suutsin olla esimestel sammudel madalamal ning väga palju aitas see, kui tegin esimese sammu pikema. Lisaks 30 minutit tõkked ning mobiilsusharjutused maas.

Nädal kokku:

Jooks: 31.5 km. Põhiprioriteet on terveks saamine ja jooksmine on selles osas vastunäidustatud.

Muud treeningud: umbes 7 tundi.

Projekt 800m. 5. nädal 25. november

 Esmaspäev

Ajaiselt mitte nii palju, kuid siiski magasin väga sügavalt ja tundub, et ka produktiivselt. Kuna olen nüüd veel (alustasin üleeile) kolm päeva üksi lastega ja tööl ei käi (puhkus), siis tekib rohkem võimalusi just hommikuti pikemalt treenida. Muul ajal teen süüa, käin poes, pesen nõusi, pesu, koristan jne.

H: Metsajooks 13.7 km. Tempo 6:09, pulss 137. Tänase kohta saan öelda, et käesoleva aasta kõige keerulisemates tingimustes joostud. Metsarada oli konarlik ja jääs. Mitmel korral päästis kiire reaktsioon hüppeliigese väänamisest. Alternatiivina oleks olnud vesise jääga kaetud asfalt koos väga tugeva tuulega. Eesmärk oli lihtsalt rahulikult oma aeroobne baas ära joosta ja ellu jääda. Parem tagareis ja kann andsid korralikult tunda. Kardan kohe neljapäeval tulevat sprinditrenni.

Õ: Ratas 1:09. NPW 208 w, pulss 136. Eesmärgiga treenida aeroobset süsteemi hoides jooksuliigeseid ja lihaseid. Kohe alguses oli tunda, et jalad olid väga väsinud ning raske oli pedaale vajutada. Tahtsin kergemalt kerida, aga rada viis aina ülesmäge. Kuskil keskel lõin käega ja sõitsin nii nagu tuli. Kokkuvõttes minu kui enam mitteratturi kohta ju ilusad numbrid. Distantsi oli ca 16 km ja tõusu 910 meetrit.

Teisipäev

Ärgates oli kõik igaltpoolt kange, säärtest kuni alaseljani. Mõtlesin kuda ma nüüd ennast liikuma saan. Samas ega mul väga mõelda aega ei olnud. Kiirelt loomadega mässama, lastele pannkooke tegema, siis neid kooliks valmis sättima (Keiraga kaklema) ning ma peaaegu juba higistasin, ehk algavaks trenniks juba soe.

H: Jõutreening 52 minutit. Esimesed kaar harjutust tegin mõni kilo kergema kaaluga kui muidu. Lihtsalt tundsin, et hetkel pole plahvatust. Samas kui tegin pogo hüppeid tundus, et kõrgust on juures. Olekski paras aeg teha lähiajal vertikaalhüppe test. Mulle tundub, et olen paremaks saanud.

Õ: Jooks lindil 8.4 km, Tempo 5:43, pulss 133. Jõusaalis lindiljooksmise puhul ei meeldi mulle see, et seal ei ole ventilaatorit, ehk peale esimest kümmet minutit hakkab mul väga soe. Minu tekitatud soe ja niiske õhk jääb ümberingi alles ja seda tekib aina juurde. Näiteks kodus treeningratta kõrval on mul tugev ehitusventilaator, mis mu keha tekitatud soojuse kohe minema puhub. Ehk pulss oli kõrgem ja olek higisem, kui tavaliselt. Tundub, et Strydi ja Zwifti kombinatsioon mõõtis mu tempot üsna täpselt. Kuna esimene lint oli kergelt kaldes, siis vahetasin keset jooksu. Esimene lint näitas 0.6 km/h kiiremat tempot kui mu programm, ning teine umbes 0.3 km/h kiiremat. Kuna väidetavalt enamik linte näitab tegelikkusest veidi kiiremat tempot, siis usun, et Stryd on üsna täpne.

Kolmapäev

See päev on mõeldud taastumiseks enne neljapäevast sprinditreeningut. Hommikul olen värkem, kui päev varem, kuid parem põlv on imelik. Äkki ei meeldinud kehale lindil jooksmine. Samuti tundub tagareis taastunud olevat, kuid paremas IT bandis on tugev pinge. Arvatavasti on see ka põlve konditsooniga kuidagi seotud. Igal juhul olen nüüd jalgu korduvalt rullinud ja läheb paremaks.

H: Taastav sörk metsas. 4.8 km, 6:37 / km, pulss 125. Novembri kohta ideaalne jooksuilm. Jooksin nii aeglaselt kui sain. Sain aru, et see põlve teema on seotud puhtalt IT bandiga. Eks jätkan päeva jooksul selle lahtirullimist ja venitamist.

Neljapäev

Jalad on päris head, mitte kusagil otseselt pinget pole. Muidugi ei ole ärgates enam ammu sellist tunnet nagu kahekümneselt, aga kas saakski? Kas ma üldse mäletan, kuidas siis oli?

Õ: Sprinditreening sisehallis. Pikk soojendus (sörk ja jooksuharjutused), sealt edasi 6 x ca 30 meetrit lendstardist maksimaalkiirusel. Stardid pakkudelt, mahajooks, plangud, venitused. Kõik kokku 6 km.

Reede

H: Metsajooks 5.5 km. Tempo 5:48 / km ja pulss 138. Ideaalne jooksuilm jällegi, kuid jalad olid sprintimisest täiesti sodid, iga samm oli valus.

Laupäev

Puhkepäev. Olin sõpradega kahepäevasel väljasõidul (reede - pühapäev). Puhkasin ja tegin mõned napsud, kuid kahjuks jäi magu just sellel perioodil haigeks nii et nii reede kui ka laupäeva õhtul pidin kannatama lisaks kõhuvalu käes.

Pühapäev

Olin eelnevatest päevadest vaimselt kurnatud, kuid samas lihasvalu jalgades oli selleks ajaks tugevalt järgi andnud.

Õ: Treening sisehallis. Põhisett 6 x 600 m 3-5 km võistlustempos. Paus 2 minutit kohapapeal. Minu lõikude ajad: 2:16.6; 2:10.7; 2:07.8; 2:07.1; 2:09.1; 2:04.7. Keskmine tempo 3:35 kanti. Kokku 7 jooksukilomeetrit, lisaks 55 min: tõkked, ÜKE, mobiilsus.

Nädal kokku:

Jooksmine: 45.4 km

Muud treeningud: 2 tundi ja 1 minutit.

Siiani madalaima treeningkoormusega nädal, kui peame arvestama, et sinna sisse jäid nii väljasõit, kui ka haigestumine.

Projekt 800m. 4. nädal 18. november

 Esmaspäev

Täiskuu, vähkremisega öö. Appi, milline väsimus. Positiivse külja pealt on liigeste seis väga hea, vaid osades jalalihastes on kangust. Otsustasin, et annan kehale võimaluse taastuda ning lükkasin jõutreeningu edasi.

Õ: Jooks 12.9 km. Tempo 5:45 / km. Pulss 134. Ootasin rohkem vihma ja tugevamat tuult ning riietusin üle. Tiksusin rahulikult proovides mitte väga palju higistama hakata. Vaatamata väsimusele ja liigsele soojale oli joosta täitsa hea. Isegi parem tagareis ei läinud kangeks. Eks nüüd seoses külmemate ilmade ning saabuva libedusega on aeglasemad tempod õuetingimustes paratamatus.

Teisipäev

Kuigi jälle vähkresin üsna suure osa ööst (käisin kolm korda pissil juna jõin vist õhtul liiga palju), siis hommikul väga väsinud isegi ei ole. Palju värskem tundub, kui päev varem. Tapab ikka tempo. Unetunde võiks siiski rohkem kui kuus olla. Jälle üks põhjus, miks noortel spordis suur eelis on.

H: Jõusaalitreening 1 tund. B-kava harjutused (soojendust ja soojendussette ette ei loe).

1. Clean low hang (rebimine rinnale nii, et põlvede nurk läheb teravamaks kui 90 kraadi - sisuliselt sügavkükki). 4 x 4. 56 kg. Minu jaoks on kangi alla saamine suurim mure, kuna võtab väga palju energiat. Kas lasen kuidagi pidurdades rippuma või siis maandan reitele. Mõlemad on ebamugavad ja väsitavad variandid. Pealegi on see minuarvates kogu harjutuse ohtlikeim osa. Proovige 5 kilost topispalli püüda - üsna eamugav. Aga kui pall oleks 50 kilo? Kõige lihtsam oleks kangi kukutada, aga ei taha kaastreenijaid šokeerida.

2. Ühe jala jõutõmme. 3 x 10+10 Hea jõu ja tasakaalu kombinatsioon. Teen seda 12,5kg hantlitega.

3. Hüpped kangiga 1 jalg blokil. 4 x 5+5. Teen 20 kg kangiga ning proovin hüpata järjest maksimumkõrgusele. Ühe jala plus kangiga just palju ei hüppa.

4. Superset: 12 pogo hüpet, millele kiirelt 18 kätekõverdust rusikatel otsa. Hüppan kiires tempos maksimumilähedase jõuga. Teen neli seeriat.

5. Rippes jalgade tõstmine vastu kangi. Jõuliselt üles ja pidurdades alla. Teen 2 ringi. Tavaliselt jõuan esimese ringiga kuni 10, teise ringiga vähem. Oleneb ka sellest, kui aeglaselt jalgu langetan.

Õ: Ratas pukil 1:20, 36 km, 477m tõusu. Pulss 131 ja NPW 185. Jalad olid kuidagi nõrgad ning seetõttu püsis ka pulss ilusti madal. Hoidsin ennast selle eest, et mitte teistega võisteda (sõidan ratast realismi pärast time trial modes). Tean, et pean taastuma selleks, et neljapäevasest trennist kasu tuleks. Üldse on praeguses programis mõeldud nii, et kõik rattasõidud oleks pigem aeroobsed, madalama pulsiga ning ei kurnaks mind enne olulisi jooksutrenne. Lihtsalt lisakardio ilma keha lõhkumata.

Kolmapäev

Magasin seekord tõesti hästi, 8 tundi vms. Hoopis teine tunne, kui silme avades avastan, et kell on juba pool kuus. Viimasel kolmel päeval on olnud pidevalt maos mingid torked. Täna hommikuks on see läinud.

Õ: Jooks 12.8 km, Tempo 5:45 ja pulss 137. Tõenäoliselt kõige raskemates tingimustes tehtud jooks käesoleval aastal. Jooksin lumelörtsi segus, mis libises ja pritsis jalad kiirelt märjaks. Õnneks tegid Nike Pegasus Trail Core-Texid (üks mudel, mis on mind positiivselt üllatanud) head tööd ning hoidsid jalalabad soojas. Viimaseks kolmeks kilomeetriks oli tuul keeranud idast lõunasse ning paisunud väga tugevaks, ehk jooksin nagu vastu seina. Meie talve reaalsus. Küllap tuleb mõni veelgi karmim õhtu enne kevadet.

Neljapäev

Normaalne uni. Magu on korras. Mida muud elult tahta? Vasak achillese kõõlus veidi kange. Ilmselt libedaga jooksmise tagajärg.

H: Metsajooks 5.3 km, tempo 6:30 ja pulss 125. Tahtsin enne õhtust põhitrenni oma lihaseid veidi lahti logistada. Nägin rajal Riho, sörkisime koos ja lobisesime. Rada oli päris korralikult mudane.

Õ: Kiirustreening sisehallis, kokku 8 km. Jooksime järgmisi sette: 4 x 400 m (1500, võistlustempo, puhkus 2 min sörki). Minu ajad tulid: 1:22.8 ; 1:18.1 ; 1:20.8 ja 1:19.8 ehk jooksin aega, kuigi samas oli raske joosta nii pikki lõike nii suure kiirusega nii väikese puhkuse pealt. Korralik kardiosüsteemi poomine käis. Teine set: 10 x 100m üle 1:30 jalutuspausi. Eesmärk joosta 800m tempo kanti, Oli lihtsam ja jooksin isegi veidi kiiremini, ajad: 16.4 ; 16.8 ; 16.8 ; 16.4 ; 16.8 ; 16.5 ; 16.3 ja 15.1. Kaks intervalli keskelt on Garmini failist kaduma läinud, kuid tean, et jooksin 16 ja 17 sekundi vahele. Eesmärk oli joosta kiirelt ja lõdvestunult ning mitte suruda. Tegelikkuses olid lõigutempod ca 1 sek planeeritust kiiremad. Kuna tundsin ennast mugavalt ja lõdvestunult, siis see näitab, et midagi kiiruslik võimekuse taha ei jää. Lisaks 35 minutit jooksuharjutusi kaldteel, harjutusi topispalliga ja venitused.

Reede

Uni üllatavalt hea jälle. Kangust ja torkeid on siin ja seal. Näiteks vajasin poja abi, et saabas jalast saada kuna mul oli teise jalaga aidates tunne, et kohe-kohe on tagareis krampis. Tavaline kiire jooksutreeningujärgne hommik. Samad asjad on noortel ka, aga mul on lihtsalt topelt.

Õ: Rattasõit 44 min NPW 190w, pulss 135. Sisuliselt aktiveerisin vereringet jalgades. Jalad olid jõuetud ja pehmed. 14 km, 490 tõusumeetrit.

Laupäev

Tervet laupäeva iseloomustas sünnipäevajärgne pohmell ja magamatus.

H: Jõutreening 1:10. Kuna olin lastele lubanud, siis täitsa treeningvaba päeva ei tulnudki. Kuna juhendasin sama ajal Kris-Tevenit sain investeerida kava läbitegemisse palju rohkem aega, kui muidu. Seetõttu oli ka harjutusi veidi lihtsam teha.

Pühapäev

Kuigi magasin jälle vähe olin isegi trennides üllatavalt värske. Lisaks olin tunnikese siruli lõuna ajal, mis aitas, kuigi magama ei jäänud.

H: Rattasõit 1:01, NPW 190W, pulss 133. 16km, 720 tõusumeetrit. Jalad olid üllatavalt head, kuid siiski hoidsin teadlikult tagasi.

Õ: Jooksutreening sisehallis. Kokku 12 km. Põhisett 12 x 300 üle 60-90 sek jalutuspausi. 3.6.9.12 tuli sihtida 1500 võistlustempot, ülejäänudel 5k võistlustempot. Sain ilusti hakkama. Tunnen, et tulevad esimesed arenguviljad. Lõikude ajad sekundites: 67.3; 66,3; 57.7; 65.4; 65.4; 59.4; 65.1; 64.7; 58.5; 64.3; 66.9; 51.2. Viimase lõigu jooksin siis 800m võistlustempos. Lisaks tegime 50 minutit jooksuharjutusi, kelku, hüppeid raskuskottidega, kerelihaseid ja venitusharjutusi. Kogu trenni tundsin ennast üllatavalt värske ja energilisena.

Nädal kokku:

Jooks: 51 km.

Muud treeningud: 6 tundi ja 40 minutit.

Projekt 800m. 3. nädal 11. november

 Esmaspäev

Algab plaani kolmas nädal. Muude tegemiste vahele rullisin varahommikul oma veidi kangeid jalalihaseid.

H: Jõutreening 45 min. Kuidagi teen asja ära, aga selgelt on puudu jõust, tahtest ja koordinatsioonist. Oleks tahe tugev, siis saanuks ehk teiste osas kompenseerida. Aja puudusel jätsin tegemata ühe jala jõutõmbed.

Õ: Jooks 12.8 km, Tempo 5:30 ja pulss 138 (käe pealt mõõdetud). Ilm oli vast 3-4 kraadi ning kogu aja tuli seenekat. Kartsin, et kui kindad saavad märjaks, siis pean pikalt külma taluma. Tundub, et keha on päris hästi juba jahedaga kohanenud, sest jooksu ajal ei hakanud kordagi külm vaatamata sellele, et kehal oli kaks õhukest kihti. Aitas ilmselt see, et tuul oli minimaalne. Tundub, et selle koha pealt hakkab töö vaikselt vilja kandma, et enam ei väsi ma jooksu lõpupoole ära. Üks asi, millest ei ole ma siiani üle saanud on see, et peale 10 kilomeetrit muutub parem tagareis kangemaks ja pean nägema vaeva, et sujuvat sammu säilitada.

Teispäev

Puhkepäev. Täna on lubatud ainult jooga ja rullimine. Teadus ütleb, et kui treenida 9 korda nädalas, siis on efektiivsem teha kolm duublit ja võtta üks täiesti vaba päev versus treenida igal päeval. Olen viimasel ajal hästi maganud ning täna öösel juba nagu sportlane (kaheksa ja pool tundi). Hommikune kehakaal 79.2 kg. Natuke palju, kuid ilmselt mõjutatud eilsest piparkoogiteost ning üleeilsest isadepäevast (olen tõesti palju maiustanud) ning sellest, et viimastel päevadel on kõvasti trenni vihutud (põletikus keha salvestab rohkem vett).

Kolmapäev

Kogu teisipäeva kuni kolmapäeva pärastlõunani olin ülimalt väsinud. Teisipäeval oli nii kehv, et isegi kraadisin. Arvan, et kehas oli või siis on siiani see mingi külmetusviirus.

Õ: Jooks 12.9 km. Tempo 5:32 ja pulss 136 (käelt, aga tundub, et mõõdab päris täpselt) Õhtuks tuli nii palju energiat sisse, et isegi tahtsin ennast liigutada. Nagu ikka jahe ja pime ning peale kümmet kilomeetrit tahtis parem tagareis kangeks minna. Seekord oli seda mõju siiski vähem tunda, kui esmaspäeval.

Neljapäev

H: Metsajooks 6.9 km, 5:40 / km, pulss 133. Hämmastavalt hea ilm novembri keskpaiga kohta, Ka päike oli üle pika aja välja tulnud. Kui õhtul on raske trenn või test, siis meeldib mulle hommikupoole jalad natuke lahti joosta.

Õ: 800 m test. Kokku jooksin soojenduse ja mahajooksuga ca 6 km. Lisaks 50 min jõu, tehnika ja mobiilsusharjutusi. Testi osa jooksin naelikutega ning see nägi välja nii: 3 x 400 m võimalikult kiire keskmise kiirusega üle neljaminutise pausi. Lõikude keskmine tempo ongi minu 800m võistlustempo. Sain aru, et piiripeal joostes ei taastu nelja minuti jooksul just väga palju. Lõikude ajad tulid sellised:

1 - 1:09:9; 2 - 1:12:7; 3 - 1:11:8. Kiire arvutus näitab, et mu prognoositav 800 m aeg on: 2:23. Tuli ootuspärane, kuigi oleksin unistanud kiiremast. Nüüd tuleb 14. detsembri võistlusel see ühes jutis ära teha ja loodetavasti kiiremini.

Reede

Vasak õlg valutas natuke öösel. Kuna tegime eelmisel õhtul mitmeid harjutusi, mis kätkesid endas topispalli viimist üle pea, siis kinnistub veendumine, et õla teeb mul haigeks just üle pea liigustus. Pmst kõik ujumisstiilid on vastunäidustatud. Harjutuste tegemise ajal valu ei tundnud. Hetkel tundub, et mingid viiruste jamad on ka möödas. Hommikune kehakaal 78.1 kg. Veidi raske veel, aga võtan selle.

Õ: Jooks 13.6 km. Tempo 5:18/km pulss 145. Jooksin keskmise tempo lõike, 5 x 8 minutit. Minu jaoks on see umbes pulsiga 153, enamike teiste jaoks on see tsoon kolm. Tsoon 3 on midagi sellist, mida ma teen väga harva. Sisuliselt on see jooksmine samasuguse hingamise ja pingutusega, mis on pulsivahemikul 132-140. Ehk saan ilma hingeldamiseta joosta ilusa pika sammuga. Kui sealt minna 163 peale, siis hakkan juba hingeldama ning kui veel 10 lööki otsa panna, siis on see umbes see, milles olen enamuse oma 5 ja 10 km võistlustest, aga ka üsna arvestava osa poolmaratonist. Keskmine tempo lõikudel oli seekord: 4:43 min / km. No maratonil nii ei tahaks joosta. Muidu oli super jooksuilm, kui võtta valemist välja tuul ja pimedus.

Laupäev

Esimesed sammud: sääred valusad, põlveliigesed kanged. Kas vanadus? Igaks juhuks täna ei jookse.

H: Jõutreening 53 minutit. Nagu olete märganud treenin jõusaalis kahel korral nädalas. Peamine fookus on plahvatuslikul jõul, tasakaalul ja mobiilsusel. Avalikustan oma A-treeningu.

Soojendus: ca 10 -15 min, sõudeergommeter. Igasugu käte, kere, põlvede ringid, mõned harjutused kummidega. Soojendus erineb kohati olenevalt sellest, kuidas ma tunnen missugune liiges või lihas töötlemist vajab.

1. Power clean ehk kangi rebimine rinnale kõverdades põlvi vähem kui 90 kraadi. Iga raskema harjutuse ees muidugi 1 -2 soojendusseeriat. Põhiosa 4 x 4. Hetkel 55 kiloga.

2. Superset 1: katkematu kükk kangiga + monster walk. Katkematu kükk keskendub nagu ka power clean suure massi liigutamisele suure kiirusega. Erineb ta tavakükist sellepoolest, et ei teki pause. Sujuvalt alla ja kohe hooga üles. Praegu teen 72 kiloga. Kuna kumm ununes täna koju, siis jäi monster wlk tegemata.

3. Superset 2: althaardes lõuatõmme + glute - ham. Teen 4 seeriat kordustega 5 + 20. Lõuatõmbe puhul kasutan praegu 15 kilost ketast.

4. Kõhulihase harjutus: Saada plaati 2 x 12 ringi. Saada plaati harjutus käib nii, et ulatad kangiketast jalgadele ja siis kätele neid kordamööda välja sirutades.

Kuigi plaanis oli duubel teha, siis elu tuli vahele. Võib-olla ongi parem, et sain rohkem puhata.

Pühapäev

Igasugu kangus on põlvedest kadunud. Und võiks siiski kauem olla kui poole kuueni. Vaevu saan seitse tundi täis.

H. Rattasõit pukil. Kuna kogu sõit koosneb 920 meetrist mäkkeronimisest, kus kohati tõusunurgad kuni 20% välja on ka pingutus suurem, kui tahaks. Päris palju tuleb sõita püsti, sest käigud saavad otsa. Kokkuvõttes aeg 1:06, 15.6 km, NPW 216 ja pulss 141.

Õ: Lõigutrenn sisehallis. 6 x 1 km (10 km võistlustempoga) üle 200m sörgipausi. Kolmanda ja neljanda intervalli vahel 3 ringi sörki. Intervallide ajad olid järgmised: 3:54; 3:49; 3:49; 3:52; 3:53; 3:43 (keskmine km aeg 3:50). Lõikude keskmised pulsid 162 - 167. Jooksu tuli koos soojenduse ja mahasörgiga kokku 11 km. Lisaks 35 minutit tõkkeharjutusi, mõned jõuharjutused ja venitus.

Nädal kokku:

Jooks : 62.6 km

Muud abistavad treeningud kokku: 4h ja 10 min.

Projekt 800m. 2 nädal 4.nov 2024

 Esmaspäev

Kuigi olin nädalavahetusest väsinud ning öösel võtsin valuvaigisti (et vabaneda peavalust ja uuesti kiiremini magama saaks) ei olnud mul rohkem unekatkestusi ning magasin kokkuvõttes väga hästi.

H: Jõutreening 52 minutit. Viisin cleani 56 kilo peale. Tuli kuidagi paremini, kui eelmisel korral. Aitas see, kui peeglisse vahtimise asemel vaatasin pigem maha ning plahvatusliku tõuke ajastasin sellesse momenti, mil kang reiepealseid puudutab. Samuti aitas peeglisse mittevaatamine hida tasakaalu ühe jala jõutõmmete puhul.

Õ: Jooks tavapärasel Kiili - Ikea ringil 12.9 km. Tempo 5:27/km ja pulss 136. Kuigi vaid kaks kraadi oli ilm mõnusalt tuulevaikne.

Teisipäev

Selle kohta kui kurnatud olin magasin üllatavalt hästi. Trepist alla minnes oli palju valusaid ja kangeid kohti. Hommikune kehakaal 78.2 kg (progress nädalaga 0.5 kg). Tänane päev on mõeldud taastumiseks.

Õ: Plaan oli lõdvestuseks kerge ujumine Keira trenni ajal. 45 min, 1200m. Kahjuks olid peale 600 meetrit mõlemad õlad nii valusad, et ülejäänud aja lihtsalt siputasin jalgu. 10 aastat aktiivset ujumist ilma probleemideta ja nüüd mingi jama  seoses sellega kui tahan käe suruda kõrgele ja kaugele. Niikaua kuni käelaba vaatab pea poole pole mingit probleemi, kuid kahjuks kroolides tuleb see pigem välja keerata ning see liigutus teeb asja valusaks.

Kolmapäev

Ärkasin pea tund enne äratust. Seoses inimeste koolitamisega nii Austraalias kui ka Mehhikos venib tänane tööpäev pikaks (11 tundi). Lisaks on vaja homme sprindiharjutusteks värskeid jalgu. Seetõttu ootab mind ees vaid üks mõõdukas rahulik jooks. Jalad on juba hommikul palju paremad kui päev varem.

Õ: Metsajooks 11.5 km. Kuna Tristan jäi haigeks, siis jooksin tavapärase ringi asemel metsas. Pimeda ajal on metsas väga tüütu joosta, kuna ümbrus näeb välja väga ühesugune. Lisaks on keeruline raja ebatasasusi märgata. Kohe algul sain aru, et olen korralikult ennast üle riietanud. Tempo 5:46 ja pulss 135.

Neljapäev

Enne kella nelja öösel oli vaja Tristani põetada. Pärast seda enam eriti und ei tulnud. Äkki hetkeks veel tukastasin, seda ei tea.

H: Metsajooks 6.5 km. Tundsin, et olen just vaimselt väga väsinud. Proovisin joosta nii rahulikult ja säästvalt, kui sain, aga lõpuks oli ikka samasse auku, nagu tavaliselt. Tempo 5:34 ja pulss 134.

Õ: Sisetreening. Jooksu põhikomplekt oli 8 x 100m üle 3 min puhkuse. Eesmärk sihtida 400m võistlustempot. Kaks esimest paigaltstardist ning ülejäänud lendstardist. Oli tunda, et ma pole sprintimisega hästi harjunud. Proovisin joosta tavapärasele sarnase sammuga, kõrge põlvega ning pikemate jõuliste sammudega. Kõrge põlvega oli kõige kiirem, kuid väsitav. Lõpuks tundus, et kehapoolt dikteeritud samm oli piisavalt kiire ning ka kõige ökonoomsem. Intervallide ajad tulid üsna samasse auku. Kiireim 14.6 ja aeglaseim 15.5 sek. Natuke andis valu parema jalalaba väliskülg. Pean sellega ettevaatlik olema. Jooks kokku koos soojenduse ja mahajooksuga 7.8 km. Lisaks 40 minutit tehnika, mobiilsuse ja lihasvastupidavuse harjutusi. 

Reede

Ei olegi hommikul nii zombi, kui kartsin. Sääred ja tuharad on veidi kanged - järelikult kasutasin eile õigeid lihaseid. Jalalaba väliskülg on natuke tundlik, ehk tuleb jooksmise asemel täna muudele asjadele keskenduda.

H: Jõusaalitreening 45 min. Kuna kogu olek oli justkui läbi klopitud, siis suuremaid numbreid jõusaalis suruma ei hakanud. Tegin lihtsalt töö ära jättes lõpust ajapuuduse tõttu 2 seeriat kõhulihase harjutust tegemata. Niikuinii eile alles treenisin kõhtu pluss ainus harjutus, mis mul viimasel ajal kõhulihaseid kangeks teha on suutnud on althaardes lõuatõmme kettaga. Tegin 5, 5, 4 ja 4 kordust 15 kiloga.

Kuna olin õhtuks väga väsinud, pluss ka jalalaba oli valulik otsustasin õhtust trenni mitte teha.

Laupäev

Magasin hästi ja pikalt, kuid keha oli ikka kuidagi väsinud.

H: Metsajooks 14.5 km. See on ka umbes pikim, mis ma praeguses programmis teen. Keskmine kiirus 5:43 ja pulss 133. Jooksin väga ettevaatlikult. Kõige rohkem kartsin, et see jala probleem muutub vigastuseks. Tegelikkuses oli õhtul jalg isegi paremas seisus, kui hommikul.

Ikka väsinud ja seetõttu rohkem ei treeninud.

Pühapäev

H: Sisetreening rattal. 1:03, 36 km, NPW 197w. Pulss 136. Oleksin võinud pigem paarkümmend watti tagasihoidlikumalt sõita, et paremini välja puhata, kuid üks naisterahvas läks mööda. Kui sõita time trial modes rahulikku trenni, siis sõidavadki enamik kõrval päris kiiresti. Oleksin võinud asja chillimalt võtta. Ahh, mis seal ikka, on nagu on. Õhtuses trennis on siis raskem.

Õ: Klubitreening sisehallis. Kokku tuli jooksu ca 12 km. Kuna Stryd oli tühjaks saanud, siis pani Strava fail aiateibaid. Õnneks on mul kõik Garminis ilusti salvestatud. Kuigi olin terve päeva väga väsinud ja uimane, tuli õhtune trenn ideaalselt hästi välja. Alustasin konservatiivselt ning seetõttu ei olnud mitte mingit ärakukkumist. Lõigud olid järgnevad (kõik pausid 2 min): 4 x 800 m aegadega: 3:08; 3:06; 3:07; 3:06. Edasi 1 x 1600 m ajaga 6:12 (eesmärk hoida sama tempot, mis 800 puhul - tuli hästi välja) ning lõpetuseks jooksin 5 x 100 m 800m võistlustempos. 100m ajad 16.7 ja 17.3 sekundi vahele. Kolmandalt rajalt oli Tallinna Kergejõustikuhallis oluliselt lihtsam joosta kui esimeselt (liiga järsk kurv). Lisaks ca 30 min jõudu, mobiilsust, tehnikat. 

Nädal kokku: Jooksukilomeetreid 64.2. Muid treeninguid juurde 4 tundi ja 40 minutit. Eelmise nädalaga võrreldes mahu poolest veidi konservatiivsem, kuid vigastust ei saanud ja see oli kõige tähtsam.

Projekt 800m. 1 nädal 28.okt 2024

 Eessõna

Otsustasin, et avaldan kogu oma treenimise päeviku. Eesmärk on teha maksimaalselt hea tulemus omavalitsuste suvemängudel 2025, mis toimuvad millalgi augustis. Ühtlasi saada antud distantsil vanusegrupi (M45 järgmisest aastast) parimaks Eestis. Hetkel olen täis tahet ning mul ei ole ühtegi jooksuvigastust. Vasak õlg on haige, mistõttu ei ole võimalik teha osasi jõuharjutusi. Seetõttu tegutsen jõusaalis modifitseeritud kavaga.

Esmaspäev

Magasin üle mitme päeva väga hästi ning motivatsioon on kõrge. Hommikune kehakaal 78,6 kg. Olen viimase paari kuuga paar kilo juurde võtnud, kuid uus treeningperiood just algas (ettevalmistav nädal) ning nii peab algama ka distsiplineeritum söömine. Reie nelipealihased on siiani haiged laupäevasest jõutrennist. Ilmselt 4 x 5 katkematut kükki 70 kiloga turjal. Kui kiirelt ikka keha unustab.

Alustan nädalat kohe tugevalt duubliga.

H: Jooksin metsas 3 x 6 minutit laktaadilävel. Intervallide keskmine tempo oli 4:28 / km (pulss 162). Rada oli märg ja libe ning Hoka Torrent 3 on mu meelest laasturajal väga halb. Isegi Hoka Clifton 9 liigub maastikul igast otsast paremini. Kokku 8.5 km. Laktaadiläve jooks kui üle ei forsseeri väga ei väsita eriti kui seda teha sellisel vähesel hulgal. Tempo polnud suurem asi, aga see lles aalgus.

Õ: Jooksin kergliiklusteedel 12,5 km. Kuna õhtuti on pime, siis ilmselt jääb see sama Kiili - Ikea ring mulle pikaks ajaks põhiliseks jooksukohaks. Enesetunne oli üllatavalt hea, kuid viimasel paaril kilomeetril tundsin, et olen väsinud. Tempo 5:34 / km ja pulss 137. Asics Nimbus 26 tunduvad suured ja kohmakad, kuid on pehmed ja ajavad asja ära.

Teisipäev

Ärkasin prognoositult natuke väsinuna ning esimeste sammudega oli ka parem säär haige. Tänane päev on taastumispäev.

Õ:  Jõutreening 45 min. Pidin esiti kergelt ujuma tütre trenni ajal, kuid mind kaubeldi jõusaali juhendama. Kuna korraga oli vaja hallata kolme inimest, siis samal ajal oli keeruline ise keskendunult trenni teha. Jõudsin kuuest harjutusest kolmanda keskele, kui aeg otsa sai. Clean oli kuidagi raske, tuli halva tehnikaga ja õlg läks valusaks. 4 x 4, 54 kg. Pole hullu, aega on.

Kolmapäev

Noorena poleks usukunud, et uni või selle puudus nii segavaks faktoriks saab muutuda. 3:40 läks uni ära. 5:10 lõin käega ja ronisin voodist välja.

H: Laktaadiläve jooks 20 minutit. Selline paras pingutus. Jooksin märjal metsarajal. Lõigu tempo 4:21 ja pulss 164. Hoka Clifton 9 on tõesti palju parem. Kokku 8.8 km koos soojenduse ja maha jooksuga.

Õ: Rahulik jooks 12,8 km. Pulss 137 ja tempo 5:33. Meelde jäi tugev, kuid õnneks mitte veel väga külm sügistuul.

Neljapäev

Puhkepäev. Ilusti välja teenitud. Tunnen, et olen ka üsna väsinud.

Õ: Jooga 20 minutit.

Reede

Õ: Rattasõit pukil. 1:57, 57 km, 868 tõusumeetrit. Üheks põhjuseks oli halb ilm, miks valisin seekord rattasõidu. Keskmine pulss 135, NPW 195. Kuna ma ei ole enam harjunud väntama, siis igasugune 150+ pulsiga tõusude võtmine on jalgade jaoks hirmus vaev. Kuna Keira tahtis joogat teha, siis tegime koos 15 minutit.

Laupäev

Jään magama kuskil 12, kell pool viis läheb uni ära. Proovin veel tunda aega uinuda, aga ei saa. Ma ise ka ei saa aru miks, aga rahusteid võtta ka ei taha.

H: Jooks metsas 7.2 km. Pulss 135, tempo 5:36. Rada on kohati päris mudane.

Õ: Jõutreening 1 tund. Harjutusi pole palju (kuus), kuid kuna enamus on närvisüsteemi koormavad, siis on mõju järgmisel päeval hästi tunda. Power Clean ei tule hästi (5 x 4 52 kilo), samas katkematu kükk (4 x 5 70 kilo) ja althaardes lõuatõmme (4 x 5 15 kilo) on päris head.

Pühapäev

Sain magada ning tunne hoopis teine.

H: Metsajooks 8.3 km. Terve aja sadas lörtsi. Mida varem ma selliste ilmadega harjun, seda kergem on talvel. Tempo 5:28 ja pulss 136.

Õ: Sisetrenn Tallinna kergejõustikuhallis. Kokku 10.2 km. Jooksime püramiidina 200, 400, 600, 800, 1000, 800, 600, 400, 200. Kõik üle 200m sörgipausi. Kuigi plaan oli alustada konservatiivsemalt, siis tegelikkuses panin suure entusiasmiga algul üle ja alla tulin kohati veidi langevas tempos. Ajad:

200-0:44; 400-1:26; 600-2:16; 800-3:07; 1000-3:53; 800-3:14 (siin on näha kõva kukkumine); 600-2:25 (veel kõvem langus); 400-1:25 (viimaseks kaheks võtsin ennast kokku); 200-0:38. Jooksmisele lisaks ca 40 minutit mobiilsuse ja lihasvastupidavuse harjutusi.

Kogu nädala saldo: 63.8 km jooksu. Lisaks üle 5 tunni jõu, mobiilsuse ning risttreeningut.

S:10 E:18 Janari Jooksukool periodiseerimine sügis 2024 - sügis 2025

 Oktoobri lõpus pidasime maha väikese konverentsi. Kuna väga paljud huvitatud ei saanud tulla ning see oli ka osalejate soov, et ma kirjutaksin oma ettekande lahti, siis teen seda hea meelega. Klubi ajalugu ja põnevaid hetki, millest sai räägitud. Lisaks natuke kaalust, toidust, toidulisanditest. Kõik nimetatu jätan seekordsest artiklist välja; keskendun ainult treeningutele ja periodiseerimisele.

üks foto sekka, et ei oleks kuiv jutt

Talihooaeg

Talihooajaks nimetame perioodi, mil klubitreeningud on kolinud siseareenile. Esimene selline treening toimub kolmandal novembril 2025 ning viimane märtsi lõpus 2025, ehk sisehooaeg viis kuud ning välihooaeg vastavalt Eesti kliimale kuus ja pool või seitse kuud. Sisehooaeg ei tähenda absoluutselt seda, et õues ei peaks treenima. Vastupidi, toetan igasugust õues jooksmist, jalutamist, suusatamist ja muud aeroobset tegevust. Lihtsalt kõige olulisemad kiirusega seotud treeningud teeme sees selleks, et nendes oleks rohkem kvaliteeti ja vähem riske. Riskid siis eelkõige külma ja libedaga seotud: erinevate akuutsete vigastuste risk, suurenenud koormusvigastuste risk, hingamisteedega seotud ning ka lihastega (suur pingutus külmaga).

Talihooaja jooksul toimuvad ühistrennid kahel korral nädalas. Neist ühel klassikaline pikamaajooksu suunitlusega treening (3000-10000m) ning teisel keskmaasuunitlusega (800m). Miks sellised suunitluse võistlusdistantsi indikatsioonid ja kas muudeks distantsideks ei sobigi. Sobivad väga hästi, kuna suurem osa treeningu sisust kandub üle kõikidele pikamaajooksu ja isegi ultradistantsidele. Lihtsalt inimesed, kellel on fookus eelkõige maraton või poolmaraton peavad kindlasti arvestama sisse korralikud iseseisvalt tehtavad pikad jooksud. Üks oluline võtmesõna on laktaadilähe kiirus ning selle pea kõiki olulisi komponente treenime me klubitrennides. Miks keskmaajooksi indikatsioon just 800m? 1500 puhul tekiks veelgi suurem kattuvus üld pikamaatreeninguga ja osalejatel kaoks igasugune taju kummas klubitrennis nad nüüd osalesid. See 800m fookus annab võimaluse kogeda harjutusi, mida me muidu pikamaafookusega trennides pole teinud ning avastada näiteks, kas jooksjas on olemas sprinteriannet. Ka siin on olemas kindlasti kasutegurid pikema distantsi fookusega jooksjale.

Hooaeg ja jaotumine tsükliteks

Treening ja võistlushooaeg koosneb üldreeglina ühest makrotsüklist. Tavaliselt on neid aastas kas üks (Eestis sihitakse tipptulemusi tavaliselt hilissuvel või sügisel) või kaks (valmistatakse ette eraldi näiteks suvehooajaks ja talviseks sisehooajaks). Makrotsükkel algab puhanuna, kuid kehva vormiga ning lõppeb tugeva vormiga, mil realiseeritakse tavaliselt ca 1 kuu jooksul hooaja parimad tulemused. Makrotsüklid jagunevad omakorda mesotsükliteks, mille sisu on see, et treeningute raskust ehitatakse üles kindla aja jooksul (näiteks kolm nädalat), millele järgneb kerge (50-70% koormusega nädal) lühike periood. Mikrotsükkel on kõige lühem treeninguperiood, mille jooksul tehakse ära olulised võtmetreeningud. Näiteks võib see koosneda Pikast jooksust, laktaadiläve jooksust, intervallijooksust, kahest jõusaalitreeningust. Harrastajate puhul on reeglina kõige mugavam kasutada nädalasi mikrotsükleid. Tippude puhul, kelle elurütme ei dikteeri vajadused väljaspool spordisaali, kasutatakse ka muude pikkustega tsükleid (mikrod 9 või 10 päeva).

Kaalusin pikalt, kuidas klubile plaani luua, kuid lõpuks otsustasin kasutada natuke veidrat hübriidmudelit, mida analüüsides tekkis usk, et see võib äkki tõesti nii toimida nagu ma loodan. Proovin selle siis lahti seletada.

Pikamaajooks: kaks makrotsüklit.

Neist esimene jookseb novembrist juunisse, mil ilmad lähevad korralike tulemuste jooksmiseks. liiga kuumaks. Siht on pakkuda klubilistele esimest võimalust joosta isiklikke rekordeid näiteks 10 000 ja 5 000 distantsil juba kevadel. Sellele võiks järgneda paar nädalat väikeste mahtudega ning siis hakkame valmistuma nn. "sügismaratoniks", mille lõpp oktoobri alguses. Mudel on siinkohal hästi lihtne: pöördperiodiseerimine. Esiti väiksem jooksu hulk ning trennide sisu vähem sarnane võistlustingimustele. Ka lõikudel soovitav planeeritavaid võistlustemposi vägisi mitte forsseerida, pigem kuulata keha ja keskenduda tehnikale. Makrotsükli lõpuks kasutatakse trennides koormusi, mis sarnanevad rohkem võistlusolukordadele. Konkreetselt faasideks pikamaajoksu makrot jagada ei taha, aga kes tahab veidi paremat pilti võib uurida J. Daniels nelja faasi mudeleid. Kõikides mudelites jätame ära esimese faasi: meie eeldus on, et inimene juba jookseb ja omab mõningat valmidust intensiivseks treeninguks. Kes on algaja: pole hullu, kohaldame vastavalt.

Keskmaa: üks pikk makrotsükkel

Algab novembriga ning lõppeb augustis, mil klubi fookus muutub kaheks kuuks ainult pikamaapõhiseks. Tavaliselt augustiga lõppevad Eestis staadionijooksude võistlused ning ka sprindilihased tahavad ehk pärast pikka koormamist saada jälle veidi väiksemateintensiivsustega töötada. Otsustasin pika tsükli kasuks, kuna kõikidele meile on sellise fookusega treeningud uus teema ning anaeroobse vastupidavuse ja kiiruslikud võimed vajavad pikemaajalist väljaarendamist. Samuti peaks meie jaoks kõige olulisem staadionijooksude tipp tulema augusti algul, mil toimuvad omavalitsuste suvemängud.

Kuna makrotsükkel on pikk, siis olen välja kirjutanud eraldi jaotused:

November kuni veebruar: fundamentaalne periood.

Märts – aprill: spetsiaaltsükkel.

Mai – augusti keskpaik: võistlusspetsiifiline tsükkel.

Fundamentaalne periood

Nn. keskmaajooksja baasvõimekuste ehitamine.

Näidistrennid:

* Spirindid lendstardist

* 100m lõigud 400m võistlustepos

* Startimine pakkudelt

* Plüomeetria, spetsiaalsed jõuharjutused.

* 1000m lõigud alla võistlustempo

Spetsiaaltsükkel

Puhkused lähevad pikemaks ja tempod kiiremaks.

* 5 x 1000m tõusvas tempos

* 5 x 600m kiires tempos pikkade puhkustega

* 10 x 120 m 400m võistlustempos

Võistlustsükkel

Võistlusstimulatsioonid. Suur fookus 800m võistluskiirusel, ning selle all ja üleval. Intervallidel väga intensiivne pingutus ning seetõttu pikad puhkepausid.

* 3 x 800m veidi alla võistluskiiruse (pikk puhkus)

* 3 x 600m + 2 x 200m (alla ja üle 800m võistluskiiruse - näiteks viimased 200m üle)

* 8 x 200m (800m võistluskiirusel)

Muid klubilisi tegevusi?

Tahaks jätkata konverentside ja testvõistlustega. Võiks olla minimaalselt üks kevadel ja üks sügisel. Arutlusele võiks tulla olenevalt osalejate huvist jälle suvelaager.

Peamised erinevused pikamaa vs keskmaa klubitrenn

Keskmaa klubitrennis jookseme kiiremini, puhkame rohkem. Teeme rohkem plahvatuslikke jõuharjutusi ja tugevaid hüppeharjutusi.

Pikamaatrennis jookseme pigem pikemaid intervalle või siis suuremal hulgal lõhemaid. Intervallide kiirused on madalamad ja kipuvad jääma sinna 3-10 km võistlustempo kanti. Seetõttu on ka puhkuseperioodid lühemad. Jõuharjutused on rahulikumad ja staatilisemad.

Näiteks kui pikamaa trennis joostakse 20 x 200 m 5 km võistlustempos üle 200 m sörgipausi, siis sarnane analoog võiks olla keskmaatrennis 8 x 200 m 800m võistlustempos üle 3 ringi sörgipausi.

Siinkohal lõpetan klubi motoga: pakkuda maailmatasemel treeninguid taskukohase hinnaga.

S:10 E:17 Oktoobrikuu on minnalaskmise kuu

Vahel tuleb lasta minna nii nagu ise läheb. Oli juba pikalt ette planeeritud, et sügisel võtan mingi aja kergelt. Lihtsalt otsustasin alustada ja lõpetada varem. Tundsin, et erilist pauku ja duhhi sees ei ole ning seetõttu ametlikele võistlustele rohkem ei läinud. Teadsin, et 1500 või 3 km või 5 km jalg on mul kõva, kuid alati kui tunne oli hea oli ilm halb ja stata märg. Ehk tugev tuul ja kui ma läbimärjal tartaanil naelikuga ei jookse, siis käib igal sammul "ratas" ringi. Seetõttu ei tekkinud kordagi sobivat olukorda mõne isikliku rekordi alistamise katseks. Ainult ühel päeval oli ilm väga super ning see oli siis, kui ma võistlust korraldasin. Rajale mind ei lastud, kuna olin teises rollis.

Janari jooksukooli hooajalõpu võistlus

Panin valmis auhinnakotid ning kutsusin treenijaid üles võistlussituatsiooonis enda arengut testima. Osalejaid oli üsna vähe, kuna mõned olid vigased ja paljud olid kuskil ära. Kas lõunamaal suve pikendamas või lihtsalt muude kohustuste tõttu. Õnneks miinimumprogrammi saime kokku (kolm meest ja kolm naist). Distantsiks 1500 meetrit. Tore oli näha, et vaatamata pikaks veninud hooajale tulid kas rekordid või nende lähedased jooksud. Pireti kommentaar: "ma pole elusees nii kiireti jooksnud" tegi südame soojaks. Ka Riholt väga nobe tulemus esimese hooaja kohta. Jooksis nagu väle hirv tulles meeste hulgas esimeseks. Ka naiste võitja Reelika oli etteaimatav. Napilt küll isiklikule rekordile alla, kuid tase ja areng esimesel aastal on väga hea. Samuti on hooajale seatud ootusi oma võimekuse osas minu jaoks ületanud nii Marko kui ka Fred. Tegelikult on mul plaan kirjutada kõikide peamiste treenijate kohta lühike iseloomustus. Kui keegi muu ei loe, siis nemad ikka loevad. Kes ei tahaks teada, mis ma tast arvan?

Klubi testvõistlusel osalenud tulbid jooksjad vasakult: Piret, Fred, Pille, Marko, Reelika, Riho ning kohtunik

Muud jutud

Kui ma juba inertsist võtsin oktoobri jooksul koormusi maha, siis peale jooksukooli lõppvõistlust ei teinud ma nädal aega üldse trenni. Käisin selle asemel Pariisis kultuuriga tutvumas. Peale tagasitulekut tegin algust 12 km jooksuga ning järgmisel päeval otsustasin teha Garmini laktaadiläve testi.

Eks selle testi puhul on tegemist paraja mänguasjaga. Lihtsalt kõige moodsamates kellades on selline vidin sees. Test oli umbes selline, et alguses tuli 10-15 min soojaks joosta ja siis hakkas kell mulle ette andma vahemikke, mis pulssidega neljaminutisi intervalle joosta. Ja nii nelja minuti kaupa koormust juurde. Mingil hetkel jooksin intervalli 160+ pulsiga. Proovisin olla võimalikult ökonoomne, sest kindlasti tuleb üle elada 4 minutit veel 170+ pulsiga ja ilmselt midagi veel üle 180 löögi. Järsku käis aga piip ning kell ütles "your treshold heart rate is 165 BPM, start cooling down." Mida? Ma just häälestasin ennast tõsiseks pingutuseks ja juba läbi? Mille põhjal? Kell siis sättis mu laktaadiläve 165 löögi ja tempo 4:25 peale. Kust kurat ta selle tempo veel võttis? Viimase lõigu keskmine oli ju 4:01. Ahh mida iganes. Kõike ei pea ju tõsiselt võtma. Kui on kuivemat ja mitte väga tuulist ilma, siis proovin novembris testi korrata. Mitte usust, vaid selleks, et testi loogikast paremini aru saada. Tegelt on hea, et vahepeal puhkasin. Vorm nagu väga pihta pole saanud. Kahjuks olen kuskil 2 kilo pekki juurde saanud, aga see võib olla vabalt ka kreatiini tarbimise taasalustamisega seotud vedeliku lisakaal rakkudes. Tore on see, et joostes midagi kuskilt ei kisu ega valuta. Ka vasak õlg on palju parem, kuid mitte terve kahjuks.

Täna klubi seminaril teen uue hooaja kohta korraliku ettekande. Blogisse kirjutan siis täpsemalt kõigest tulevikus.

S:10 E:16 septembri kokkuvõte - Kuidas olla terve ja samal ajal mitte taandareneda?

 September oli mul üsna iseloomulik kõrgelt motiveeritud harrastussportlase kuu. Proovin teha midagi, võib olla rohkem, võib olla teisiti aga kõik selleks, et saavutada paremat tulemust olles ise samal ajal saja muu kohustuse ja tegemisega seotud.

Mu hea tuttav Marko Alberti abikaasa ütles teravalt, kuid tabavalt minu kohta: "kõik selle nimel, et kuus aastat tagasi tippspordiga lõpparve teinud endist sportlast võistlusrajal võita." Ongi nii ja ma ei saa sinna midagi teha. Minu draiver on lõpmatu nälg ja isu võita. See on minu nälg ja minu kiiks, mis mind edasi veab ka teistel rinnetel ja annab elule mõtte. Ma ei räägi põhjustest elada, sest neid on mul niigi küllalt.

Miks see saavutusvajaduse väljendamine nii palju läbi spordi käib on ju iseenesest väga lihtne. Sport on selles mõttes hästi aus. Inimene, kes teeb kõige tugevamini ja motiveeritumalt trenni juhul kui ta päris katki ei lähe on ka tavaliselt tipus. Vähemalt on ta kümne protsendi hulgas. See, kes seal kümne protsendi seas esimene on ja kes on viimane selle määravad geenid, aga tipus olen niikuinii - vähemalt vanuseklassi mõttes. Ehk siis võidab kõige töökam.

Paraku töös ja äris pole asi nii lihtne. Kui jooksuvõistlusel võiks olla mõõdupuu aeg, millega distants läbitakse, siis töös raha, mida teenitakse. Juba ammu minu ja miljonite teiste poolt tõestatud fakt, et kõige töökamad ei ole tipus. Jah samal ametil tublimad kipuvad veidi rohkem teenima, kuid sellega asi piirdub. 

Septembri halvim hetk olid haigus ja kohutavalt raske ning ebaõnnestunud Paekna jooks. Parim hetk samuti juba siin blogis kajastatud üksinda staadionil joostud neljakümnendate eluaastate parim 5 km aeg. Trenni mõttes kuna keha hakkas vaikselt lagunema siis jätkasin seda trendi, et vähendan jooksumahtu ning tõstan lisatreeningute hulka. Juba suvi tõestas, et minu tulemusi parandab pigem kiiresti, kui palju jooksmine. Ehk siis jooksutrennile lisaks tegin palju jõu ja hüppetreeninguid eesmärgiga parandada vertikaalset hüppevõimet. Keda alguspunkt huvitab, siis jah mõõtsin, hetkel on number 54 cm kohapealt ilma igasugu vahesammu või põrketa. Samuti tööd kangiga, kätekõverdusi (saan teha vigase õlaga rusikate peal hoides kerelihased tugevas pinges), lõuatõmbeid jne. Õppisin juba päris korralikult selgks, kuidas rebida kangi rinnale ning pea kohale (cleani ja snatchi erinevad variatsioonid). Ujusin veidi kuigi õlg ei taha hästi lubada ning sõitsin natuke ka ratast. Numbrid kokkuvõttes allolevad:

Jooks: 22 korral, kokku 225 kilomeetrit

Jõud ja mobiilsus: 32 korral koguajaga 26,5 tundi.

Ujumine: kahel korral kokku 2.4 km

Ratas: Ühe korra, 47km

Kes teeb jooksjatest proportsionaalselt nii palju lisatrenni? Miks? Ma ei saa kunagi aeroobse süsteemi ja ökonoomsuse mõttes vastu vanuseklassi parimatele kergetele ja kiitsakatele jooksjatele. Samas ma võin olla füüsiliselt kõige tugevam jooksja ja äkki maksab see mingis situatsioonis või mõnel võistlusdistantsil dividende. Eks elu näitab. Vähemalt tugev on tervem ja võib-olla näeb ka parem välja.

S:10 E:15 Näoli mutta ja siis uuesti jalad alla

 Mis juhtus Paeknas

Septembri teine nädal oli päras õudus. Kohustused jätkusid juba pikemat aega samas mahus ja siis andis järsku keha alla. Kõigepealt tekkis mingi külmetusviirus. Ka Anneli oli midagi sarnast kannatanud. Jooksin lühikesi sprinte, et keha šokeerida - peaks ainult selle olulisima Kiili Krossi sarja viimase jooksu vastu, pärast tulgu või veeuputus. Natuke töötas, aga siis piraki nejapäeval mao limaskesta põletikuga siruli. Minu tavaline stressihaigus - lööb välja kui ma võtan ette rohkem asju, kui organism välja kannatab. Mis teha, mul on selline "pidur", vähemalt annab enne märku kui mõned lihased või liigesed ribadeks lendavad või südari saan. Spordi mõttes on sellega alati hirmus nadi olukord. Suur organ põletikulises seisus tähendab seda, et kogu immuunsüsteem on hõivatud selle tõrjumisega ning liigutamise jaoks jäetakse väga minimaalsed ressursid. Konkreetset valu on tavaliselt 4-6 tundi ööpäevas, tavaliselt pigem õhtul või öösel, muu on tavaline ajuudu ja tunne, et tahaks lihtsalt lesida.

Mul polnud valikut. Enne viimast etappi jagasin M40 klassis esikohta ning tunnustuse osaliseks saavad ainult vanuseklasside võitjad. Mõtlesin teha pika soojenduse tugevate kiirendustega, et keha säästurežiimist korra välja petta ja oma jooks ära kangutada. Soojendust ei jõudnud teha mahus, mida lootsin ning kas see olekski aidanud? Palju ma ikka loodusseadusi petta jõuan?

Kohe stardist oli tunda, kuidas muidu mitte nii kiire tempo tundus kahtlaselt hingeldama ajav. Üldse on aastatega see Paekna järve jooks konkurentsi mõttes jube karmiks läinud. Mõned aastad tagasi võitsin ja nüüd rapsin top 10 nimel. Kui mina olin peast segi ja alustasin liiga kiirelt, siis olid neid segaseid kõik kohad täis ja hea kui esimesel ringil (kokku kolm ringi ja 3.6 km) üldse 20 hulka mahtusin. Kell oli ka lolliks läinud ja jooksvat tempot ei näidanud. Ei saanud kohe aru ka mis värk on. Ilm oli soe ja märg. Kolm korda vahetasin enne starti Hoka Torrenti ja Nike Vaporfly next % 2 vahel. Lõpuks jäi jalga Hoka. Paekna jooks on ju heinamaa jooks ja hein oli märg, ehk kaalukausi sai oma kasuks mustriga tald. Tegelt polnud üldse tähtis, sest joosta ju ei jõudnud. Juba teisest kilomeetrist hakkasin surema ja teised minu ümber surid veelgi kiiremini - enamus, aga mitte kõik. Kolmandal ringil piinlesin veelgi rohkem ja lõpus proovisin vajutada veidi sealt kust törtsu ei tulnud. Lõpuks oli kõik mõnusasti langevas tempos nii, et kokku tuli kümnes koht keskmise tempoga 3:59 min / km. Kuna mingil põhjusel mu peamised sarja konkurendid kohale ei tulnud, siis tuli sarja üldvõit koju. Mis sellest, et antud jooksus olin kokkuvõttes alles kolmandana kiire M40 esindaja.

Järgmisel kahel päeval oh üllatust olin haigusega totaalselt siruli. Oli igati "tore" nädalavahetus.

Lunastus

Esmaspäeva õhtul oli juba nii palju okei, et mõtlesin kergelt 6 km ringi rullida. Sain kuskil 5:40 tempsiga hakkama kuigi põletikulist raskust kõhuõõnes oli veel tunda. Teisipäeval tegin natuke jõudu ja proovisin üle pika aja ujuda. Õlg valutas (see vana vigastus), aga vaikelt bassus ujuda sain küll. Kolmapäeval tundsin ennast üsna puhanuna ja mis olulisem täiesti tervena. Vaja oli teha üks 5 km time trial. See on siis üksinda aja peale jooksmine. Miks ja kas ma olen lollakas? Jah olen neid küsimusi juba kuulnud. Lihtsalt oli vaja: vajaduse enda ja iseenda pärast.

Ilm oli tõesti hea. Pea tuulevaikne, 19 kraadi ja täiesti pilves. 19 kraadi on kuumast suvest tulnud inimesele mõnusalt jahe. Otsustasin, et väga pead ei murra ja jooksen staadionil. Saab kõik ühe rütmiga, ühtlase sammuga teha. Ei pea muretsema tõusude ja languste, tuule ning järskude kurvide tekitatud tempomuutuste pärast. 

Pingutuse aste võis olla vast 90-95%. Keskel käis laste jalgpall, mida jälgisid üksikud lapsevanemad. Kujutasin ette, et nad elavad ka minu üritusele kaasa. Alustasin paraja varuga, kuulasin keha ning tulemus tuli allolev. Suvise arengu ja vormi lõikes mitte midagi üllatavat, kuid ei oodanud nii head tagasipõrget haigustest. Arvasin, et hea, kui saan napilt alla 19 minuti. 18:24 erineval sellest, mida Strava väidab ei ole minu isiklik rekord, vaid elus teise või kolmandana hea tulemus. Samas on see kindlasti parim, mida ma olen neljakümnendates eluaastates jooksnud.

S:10 E:14 Mis värk selle augustiga oli?

 Arvan, et võisin põdeda augusti teises pooles Covidit. Miks? Seda oli palju mu ümber. Sümptomid olid natuke sarnased sellele, mida esimesel korral kui testisin läbi elasin. Esiti tavalised külmetushaiguse omad, ehk peavalu, tundlikud lihased ja suur väsimus. Proovisin üle päeva joosta, kuid need jäid lühikeseks ja aeglaseks. Hingeldasin madalatel tempodel ja oli väga raske. Nii kestis nädalakese, peale seda hakkas vähehaaval paremaks minema kuni vast Kiili staadionijooksudel oli juba üsna hea või siis jooksin seal uuesti kopsud lahti. Vähemalt kui ma seal soojendust tegin tundus, et täna küll midagi välja ei tule. Samas ühe kilomeetri aeg 3:09 ja 400 meetri aeg 1:03 näitasid, et pole mu vorm nii kehva midagi. Ehk uus lootusekiir ja vist olin saanud terveks või välja puhanud.

Kui me räägime augusti mahtudest, siis seda iseloomustab eriti kuu alguses iganädalane võistlemine. 10 km maksimaalset pingutust on organismile päris koormav. Ehk võitlesin pidevalt piiri peal, kus saaks üheltpoolt kvaliteetsed trennid tehtud ning teisalt ei paneks organismile totaalset blokki peale. Usun, et pigem küpsetasin ennast üle, kui jätsin pooltooreks. Vähenemine jooksumahtudes oli üheltpoolt loomulik (enne ja pärast võistlust vaja ju veidi puhata), teisalt ka teadlik tegevus. Olin selgeks saanud, et suured mahud minu peal ei tööta. Suutsin joosta kahel nädalal järjest üle 100 kilomeetri, kuid see väsitas meeletult. Kindlasti oleks lihtsam, kui seal sees ei oleks olnud kolm tugevat intervalli või tempotrenni. Lisaks need igasugused valud. Mõnel päeval oli isegi valus kõndida ja see ei olnud mitte lihaste, vaid liigeste teema. Ja kui asi oli lihastega, siis see polnud tavaline treeningjärgne lihasvalu.

Hakkasin tegelema rohkem sellega, millega jooksjad eriti ei taha ja viitsi tegeleda - oma kehaga. Annan nüüd kohe numbrid ja kes jooksjatest saab tunnistada, et ta on näiteks augustis oma kehaga tegelenud proportsionaalselt rohkem. Hakkab juba vaikselt sprinteri jaotusi meenutama. Samas, kui mulle peale vaadata (eelmise postituse fotod näiteks), siis meenutab ju veidi rohkem sprinterit, kui pikamaajooksjat. Mitte sprinterit nagu Kishane Thompson, vaid rohkem nagu Tebogo. Nagu selline valge, vana ja vaese mehe Tebogo. Umbes nagu Hiinas järgi tehtud Mercedes. Justnimelt Hiinas, mitte Venemaal - nii hull see asi nüüd ka ei ole. Olgem ausad, pigem Tebogo kui Kipchoge.

Augustis kokku: 50 treeningut ja võistlusi. Ajaliselt 42 tundi ja 10 minutit.

Neljal korral sõitsin ratast, kokku 84 kilomeetrit.

Jooksin kokku 213 kilomeetrit pluss 10-20 km erinevateks soojendusteks. Pmst 50 km kanti nädalad.

Jõutrenni, venitusi ja jooksutehnikat kokku 19 korral ning panin sinna alla umbes 16 tundi.

Muidugi igasugu Garmini ennustused kukkusid augusti jooksul "paberil" kolinal, kuid mina arvan, et oli lihtsalt haigus ja kõik on juba taastumas.

Kiili pargis laval pikaajalise spordielu edendamise eest tunnustust pälvimas

S: 10 E: 13 "There and Back Again": J.R.R. Tolkien (Puraki auku ja siis statale võistlema)

 Kirjutan, sest meeldib. Pealegi, kui ma seda teen, siis on lootus, et saan oma tegevuses paremaks. Vahepeal sain natuke tagasisidet oma blogi kohta ka. Jutud on liiga pikaks läinud. Olen nõus. Lugesin viimast. Veidi segased ja igavad on ka. Proovin edaspidi vähendada mahtu ja parandada kvaliteeti.

Pärast viimast Ülemiste kangi oli selge, et nii enam ei saa. Ise ka imestan, kuidas keha ja vaim nii hästi vastu on pidanud. Aastate pikkune karastus vist. Mõtlesin, et teen mõned päevad kergelt ja siis panen jälle mahvi peale. Umbes nii nagu ma juba poolteist kuud teinud olen. Seekord ei toiminud. Tekkis külmetus, jooksin edasi aga ei jõudnud. Sain justkui terveks aga hästi ikka joosta ei jõudnud. 5:30 tempo juures hingeldasin nagu võistleks poolmaratonis. Mõtlesin hooaja lõpetamise peale, kuid täitsa ei saa kuna Kiili valla krossi viimane osavõistlus on septembri keskel ja sinna võiks kuidagi ära kesta.

Olukorda ei tee paremaks see, et tööl on intensiivne periood ning kodus ehitan kööki üles. See tähendab seda, et puhkus on öösel voodis ja sellises olukorras ei tule see ka enam viimastel päevadel väga hästi välja. Ühesõnaga logiseb igalt poolt. Loen siis ette:

Parem põlv: Sain kerge vigastuse jõusaalis kangiga "cleanides" (rebimine rinnale). Keerasin sügavküki momendil parema jala pea 90 kraadi välja. Mingi autonoomne lollus. Tundub, et tõmbasin ära ühe nelipealihase peadest täitsa põlve lähedalt. Annab teravat torget kui jalg läheb veidi "valesti" kas asju tõstes või mõnikord joostes.

Vasak õlg: pitsumissündroom. Juba pool aastat vana vigastus, mis on visa lahkuma. Hoian kontrolli all koormuse ja füsioteraapiaga, aga tahaks tõsta suuremaid raskuseid, suruda rinnalt kangi, teha plaksuga kätekõverdusi, raskusega dippe jne, aga kahjuks ei saa.

Parem tagareis: arvan ja loodan, et tegemist lühiajalise probleemiga. Natuke valus, kisub ja mulle tundub, et segab ka jooksutehnikat. Valu põlve seesmise külje lähedal.

Kiili staadioni rekordi jooks

Kaks nädalat peale Ülemiste pulli kutsuti Kiili staadionile võistlema. Mõtlesin, et miks ka mitte, saab natuke lühematel maadel testida, kui hull seis on. Kaasa võtsin veel poisid Marloni ja Tristani ning Anneli.

Otsustasime, et poisid võistlevad 100 meetri jooksus ja täiskasvanud 1000 m ja 400 m jooksus. Ise veel 100 m peal ei julgenud kuna ei teadnud, mis lihased teevad ning selliseks distantsiks polnud üldse harjutanud. 

Ei saaks öelda, et ma värskena ennast tundsin, sest eelmisel päeval tegin 13 tundi remonti ja siis samal päeval enne võistlust veel 5 tundi. Soojaks sörkides tundus, et hapniku nagu ei tule peale. Kuid kui pool tundi hiljem lahti jookse tegime, siis nii hull polnudki.

Vahepeal vaatasin ja pildistasin poiste 100m jooksu ning siis juba naiste 1000m. Vahed olid kindlad ja Anneli võttis 3.53-ga kindla teise koha.

Meeste jooksus oli kaks väga kiiret alaealist, kuid täiskasvanute ridades koos 40+ meest. Kus kõik kahe- ja kolmekümneaastased on? Pool maad jooksime neljakesi koos, poole maa pealt tõusin kolmandaks, kuid mingi hetk sain aru, et mul seekord Kaspari ja Janar Säkki vastu lõpus jalga pole. Tempo oli kiire ja hapniku ei tulnud piisavalt peale. Kontrollisin neljandat ning lasin jala sirgemaks. Aeg 3:09 oli selles situatsioonis päris okei. Eelmisel aastal testides jooksin 3:08 ning kui oleksin tahtnud spurtida oleks vast 3 sekki alla saanud.

400 meetri peale läksime kõik tümaks tehtud jalgadega. Annelil oli selles mõttes hästi, et tema ainus konkurent otsustas rajale mitte tulla. Seetõttu sai ta koos tütarlaste ainsa võistlejaga ajatesti teha. 1:15 täitsa hea aeg arvastades sellega, et tal null kogemust ja väsimus jalgades ning seekord tuli auhind lihtsalt maast ära korjata. 

Kolmas kord võistlen sellel distantsil ja jälle väsinuna. Panin esimest korda naelikud prooviks alla ning tegin mõned kiirendused. Vaatasin, et päris hea, mulle meeldis. Meeste nn kiiremas jooksus oligi ainult kolm jooksjat, sest staadionil on ainult kolm rada ja igaüks startis pakkudelt. Paar korda tegin proovi. Teoorias olin kõva (omast arust nagu treener), aga praktika null - polnud kunagi pakkudelt võistelnud. Ehk siis 44-aastane ning pakud ja naelikud esimest korda.

Pauk käis ja tundus, et sain päris normaalselt käima. Eks me liikusime kolmekesi samas rütmis. Mina keskmisel rajal, Janar Säkk tänu siserajale veidi ees ja Märt Prosin kuskil järel. Teise kurvi tundus, et saime üsna võrdses seisus. Lükkasin oma viimase käigu sisse, Janar jõudis vastata, kuid seekord oli mul vurtsu veidi rohkem. 1:03 oli lihtsalt rekordi kordamine. Selles olukorras käis küll. Usun, et minut alistada on tegelikult lähedal.

Link jooksu videole: 

1000 m viimasele ringile minek. Kaspar ees ja minu ette on tekkinud juba vahe

Kaspar tõmbas versta peal Janaritele mütsi pähe. Sel hooajal mul

nii Janari kui ka Kaspariga seis 1-1.

Markol jäi 400m lõpuspurdiga ainult natuke puudu, kuid

1:10 on täitsa asjalik jooks.

Tristan paremal ja Marlon natuke peidus

Annelil mõni meeter veel 1000 m finišisse

kõik trenni, ehk jooks teeb ilusaks. Klubilistest teisel kohal Anneli, paremal

Triin ning 1000m võitjana klubi sõber Loona Pärnakivi

ka Annelile oli see esimene kord pakkudelt startida

esimesed 100m 400 meetri jooksul. Kõik on tegelikult hetkel võrdse maa

läbinud.

400m meeste esikolmik

Klubiliste tulemused:

Mehed 100 m:

Kris-Teven Laev

Naised 1000 m

2. Anneli Sutter

3. Triin Peterson

Mehed 1000 m

1. Kaspar Kuuse

3. Janar Novitski

Naised 400 m

Anneli Sutter

Mehed 400 m

Janar Novitski

Veel jooksid korralikke tulemusi, kuid kahjuks seekord jäid esikolmikust välja

Lapsed 100 m Marlon Novitski ja Tristan Novitski (tubli 15.08)

Mehed 1000 m ja 400 m Marko Mäekivi (tegi aegadega Annelile 2:0)