Vahel tuleb lasta minna nii nagu ise läheb. Oli juba pikalt ette planeeritud, et sügisel võtan mingi aja kergelt. Lihtsalt otsustasin alustada ja lõpetada varem. Tundsin, et erilist pauku ja duhhi sees ei ole ning seetõttu ametlikele võistlustele rohkem ei läinud. Teadsin, et 1500 või 3 km või 5 km jalg on mul kõva, kuid alati kui tunne oli hea oli ilm halb ja stata märg. Ehk tugev tuul ja kui ma läbimärjal tartaanil naelikuga ei jookse, siis käib igal sammul "ratas" ringi. Seetõttu ei tekkinud kordagi sobivat olukorda mõne isikliku rekordi alistamise katseks. Ainult ühel päeval oli ilm väga super ning see oli siis, kui ma võistlust korraldasin. Rajale mind ei lastud, kuna olin teises rollis.
Janari jooksukooli hooajalõpu võistlus
Panin valmis auhinnakotid ning kutsusin treenijaid üles võistlussituatsiooonis enda arengut testima. Osalejaid oli üsna vähe, kuna mõned olid vigased ja paljud olid kuskil ära. Kas lõunamaal suve pikendamas või lihtsalt muude kohustuste tõttu. Õnneks miinimumprogrammi saime kokku (kolm meest ja kolm naist). Distantsiks 1500 meetrit. Tore oli näha, et vaatamata pikaks veninud hooajale tulid kas rekordid või nende lähedased jooksud. Pireti kommentaar: "ma pole elusees nii kiireti jooksnud" tegi südame soojaks. Ka Riholt väga nobe tulemus esimese hooaja kohta. Jooksis nagu väle hirv tulles meeste hulgas esimeseks. Ka naiste võitja Reelika oli etteaimatav. Napilt küll isiklikule rekordile alla, kuid tase ja areng esimesel aastal on väga hea. Samuti on hooajale seatud ootusi oma võimekuse osas minu jaoks ületanud nii Marko kui ka Fred. Tegelikult on mul plaan kirjutada kõikide peamiste treenijate kohta lühike iseloomustus. Kui keegi muu ei loe, siis nemad ikka loevad. Kes ei tahaks teada, mis ma tast arvan?
Klubi testvõistlusel osalenud tulbid jooksjad vasakult: Piret, Fred, Pille, Marko, Reelika, Riho ning kohtunik
Muud jutud
Kui ma juba inertsist võtsin oktoobri jooksul koormusi maha, siis peale jooksukooli lõppvõistlust ei teinud ma nädal aega üldse trenni. Käisin selle asemel Pariisis kultuuriga tutvumas. Peale tagasitulekut tegin algust 12 km jooksuga ning järgmisel päeval otsustasin teha Garmini laktaadiläve testi.
Eks selle testi puhul on tegemist paraja mänguasjaga. Lihtsalt kõige moodsamates kellades on selline vidin sees. Test oli umbes selline, et alguses tuli 10-15 min soojaks joosta ja siis hakkas kell mulle ette andma vahemikke, mis pulssidega neljaminutisi intervalle joosta. Ja nii nelja minuti kaupa koormust juurde. Mingil hetkel jooksin intervalli 160+ pulsiga. Proovisin olla võimalikult ökonoomne, sest kindlasti tuleb üle elada 4 minutit veel 170+ pulsiga ja ilmselt midagi veel üle 180 löögi. Järsku käis aga piip ning kell ütles "your treshold heart rate is 165 BPM, start cooling down." Mida? Ma just häälestasin ennast tõsiseks pingutuseks ja juba läbi? Mille põhjal? Kell siis sättis mu laktaadiläve 165 löögi ja tempo 4:25 peale. Kust kurat ta selle tempo veel võttis? Viimase lõigu keskmine oli ju 4:01. Ahh mida iganes. Kõike ei pea ju tõsiselt võtma. Kui on kuivemat ja mitte väga tuulist ilma, siis proovin novembris testi korrata. Mitte usust, vaid selleks, et testi loogikast paremini aru saada. Tegelt on hea, et vahepeal puhkasin. Vorm nagu väga pihta pole saanud. Kahjuks olen kuskil 2 kilo pekki juurde saanud, aga see võib olla vabalt ka kreatiini tarbimise taasalustamisega seotud vedeliku lisakaal rakkudes. Tore on see, et joostes midagi kuskilt ei kisu ega valuta. Ka vasak õlg on palju parem, kuid mitte terve kahjuks.
Täna klubi seminaril teen uue hooaja kohta korraliku ettekande. Blogisse kirjutan siis täpsemalt kõigest tulevikus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar