Arvan, et võisin põdeda augusti teises pooles Covidit. Miks? Seda oli palju mu ümber. Sümptomid olid natuke sarnased sellele, mida esimesel korral kui testisin läbi elasin. Esiti tavalised külmetushaiguse omad, ehk peavalu, tundlikud lihased ja suur väsimus. Proovisin üle päeva joosta, kuid need jäid lühikeseks ja aeglaseks. Hingeldasin madalatel tempodel ja oli väga raske. Nii kestis nädalakese, peale seda hakkas vähehaaval paremaks minema kuni vast Kiili staadionijooksudel oli juba üsna hea või siis jooksin seal uuesti kopsud lahti. Vähemalt kui ma seal soojendust tegin tundus, et täna küll midagi välja ei tule. Samas ühe kilomeetri aeg 3:09 ja 400 meetri aeg 1:03 näitasid, et pole mu vorm nii kehva midagi. Ehk uus lootusekiir ja vist olin saanud terveks või välja puhanud.
Kui me räägime augusti mahtudest, siis seda iseloomustab eriti kuu alguses iganädalane võistlemine. 10 km maksimaalset pingutust on organismile päris koormav. Ehk võitlesin pidevalt piiri peal, kus saaks üheltpoolt kvaliteetsed trennid tehtud ning teisalt ei paneks organismile totaalset blokki peale. Usun, et pigem küpsetasin ennast üle, kui jätsin pooltooreks. Vähenemine jooksumahtudes oli üheltpoolt loomulik (enne ja pärast võistlust vaja ju veidi puhata), teisalt ka teadlik tegevus. Olin selgeks saanud, et suured mahud minu peal ei tööta. Suutsin joosta kahel nädalal järjest üle 100 kilomeetri, kuid see väsitas meeletult. Kindlasti oleks lihtsam, kui seal sees ei oleks olnud kolm tugevat intervalli või tempotrenni. Lisaks need igasugused valud. Mõnel päeval oli isegi valus kõndida ja see ei olnud mitte lihaste, vaid liigeste teema. Ja kui asi oli lihastega, siis see polnud tavaline treeningjärgne lihasvalu.
Hakkasin tegelema rohkem sellega, millega jooksjad eriti ei taha ja viitsi tegeleda - oma kehaga. Annan nüüd kohe numbrid ja kes jooksjatest saab tunnistada, et ta on näiteks augustis oma kehaga tegelenud proportsionaalselt rohkem. Hakkab juba vaikselt sprinteri jaotusi meenutama. Samas, kui mulle peale vaadata (eelmise postituse fotod näiteks), siis meenutab ju veidi rohkem sprinterit, kui pikamaajooksjat. Mitte sprinterit nagu Kishane Thompson, vaid rohkem nagu Tebogo. Nagu selline valge, vana ja vaese mehe Tebogo. Umbes nagu Hiinas järgi tehtud Mercedes. Justnimelt Hiinas, mitte Venemaal - nii hull see asi nüüd ka ei ole. Olgem ausad, pigem Tebogo kui Kipchoge.
Augustis kokku: 50 treeningut ja võistlusi. Ajaliselt 42 tundi ja 10 minutit.
Neljal korral sõitsin ratast, kokku 84 kilomeetrit.
Jooksin kokku 213 kilomeetrit pluss 10-20 km erinevateks soojendusteks. Pmst 50 km kanti nädalad.
Jõutrenni, venitusi ja jooksutehnikat kokku 19 korral ning panin sinna alla umbes 16 tundi.
Muidugi igasugu Garmini ennustused kukkusid augusti jooksul "paberil" kolinal, kuid mina arvan, et oli lihtsalt haigus ja kõik on juba taastumas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar