Jooks ja triatlon - kombates inimvõimete piire: Filter Jüri1 2018

Maikuu teine päev sai alguse mu tütre üheteist kuu sünnipäeva ning Filteri temposõidu ja jooksuga. Plaan oli lihtne, sõita 15 kilomeetrit eraldistardist nii kiiresti kui võimalik, siis natuke puhata ning pärast seda joosta 5 kilomeetrit jällegi nii kiiresti kui suudan. Kuigi teoreetiliselt peaks mul jalgades sel aastal veidi rohkem võimsust olema ei ole ma seekord saanud timetriali jaoks vajalikke trenne teha. Pigem on kõvemad vajutamised piirdunud maksimaalselt 5-minutise pingutusega. Samuti olen ma vaid korra rattaga õue saanud. Ka ilm ei olnud täna ratturite poolt. Kogu raja ulatuses puhus mõõdukalt tugev tuul ning ka temperatuur ei võimaldanud mõelda lühikestes pükstes, rääkimata kombinesoonis sõidust. Osad küll läksid paljaste põlvedega, ma olin 50/50. Eemal hoidis mõte, et ma pean nende põlvedega veel pärast jooksma ka. Vähemalt ei sadanud vihma. Sõit oli selline tavapärane pressimine. Proovisin aru saada, missuguse pingutusega suudan ühtlast tempot hoida. Usun, et enam-vähem õnnestus. Üsna varakult hakkasin inimeste selgasi püüdma, minust mööda ei mindud. Isegi Kardoni, kes startis poolteist minutit varem sain paar kilomeetrit enne finišit kätte. Kardon pole lühikese maa mees lihtsalt. Kahjuks andis pooletoobine ettevalmistus juba esimestest kilomeetrist tunda ning peab nentima, et no ei ole veel "Ferrarit sees", pigem nagu diiselmootor. Vaevu-vaevu suudan lükata pulsi 170 peale kui juba õhku ahmin. Loodan, et saan paari kuuga ennast ikka raskemate trennide ja võistlustega kuidagi vormi ja tuleb ka mõni ootamatu sähvatus ära. Kokku tuli 33-s koht (234 finišeerijat) ajaga 22:19,6 (keskmine kiirus 40.3 km/h). Eelmisel aastal oli pulss 173, ning aeg 22:03. koht natuke madalam, kuid tugevaid sõitjaid oli kindlasti rohkem kui varem.

Edasi andsin oma esijooksu eelmise aasta võitja Kert Martma ratta alla (oli enda omal kummi lõhkunud) ning hakkasin külma käes passides vaikselt lõdisema. Tristan mängis sama ajal batuudil. Nagu oodatud, tegi Kert korraliku aja (keskm. kiirus 44,5 km/h). Tema hinnang - hea kiire jooks, tuule käes nõudlik, ehk umbes sama nagu ma ise alati arvanud olen. Lihtsalt mul endal on väga vähe võrdlusmomente Tegelikult mõtlesin selle tuule kätte üldse rauaga tulla, aga ei jõudnud ja ei viitsinud kodus pidureid jälle ümber tõstma hakata. Mingil hetkel muidugi ronisin autosse ja lükkasin soojendused põhja. Ilmselt sain natuke külma, sest enne jooksu tuli oma kolmel korral põit tühjendamas käia.

Vahepeal jäin tukkuma ning jooksustarti jõudsin siis, kui enamik osalejaid oli juba teele läinud. Jooksjaid ei olnud palju ning teele lubati nad iga 15 sekundi tagant. Pulsivööd ei pannud, sest see oli külm ja higine. Vähemalt ei pea täiesti üksinda terve tee maha jooksma. Minu ees startis vana konkurent Klarika Kuusk ning esimese mõttena võtsin omale eesmärgiks talle mitte väga palju kaotada. Mitte küll päris konkurent, sest tema võistleb omasooliste üldvõidu eest, mina aga võistlen pigem iseendaga, sest poodiumile, mul asja pole. Samas on ennast alati hea võrrelda, kui tead, et tegemist on sama tasemega sportlasega. Jüri rada on selline, et esimese poole jooksed rohkem mäest alla ning pärast tuleb tuldud teed tagasi tulla. Oletasin, et jalad on rasked nagu pakud, kuid üllatusena tundusid täitsa normaalsed. Sai joosta küll. Veidi peale kilomeetrit sibamist olin miski ime läbi Klarikal kandadel. Mõtlesin, et istun vaikset ta selja taga ning proovin teda selle strateegiaga siis teda 15 sekundiga võita. Teise kilomeetri lõpus, kui tee hakkas järjekordselt langema tuli mingi emotsioon peale ning kiirendasin. Umbes kolmandast kilomeetrist kui rada tõusis hakkas raskeks minema ning enam ei suutnud ma kilomeetri tempot alla nelja minuti hoida. Kuna kuskil taga oli koguaeg samme kuulda, sain aru, et Klarikaga mul enam edumaa ei kasva. Heaks vahelduseks ja motivatsiooniks oli jooksul kuue-seitsme aeglasema selja püüdmine. Kuidagi suutsin ennast siiski niipalju distsiplineerida, et mind ikkagi kätte ei saadud. Lõpus jooksin tänu kauguses paistvale eesjooksjale valesti ning pidin rajale saamiseks üle aia ronima. Lõpetasin siiski napilt enne Klarikat, pool sekundit kiirema ajaga, mis oli kiirem kui 20 minutit. Arvestades, et see jooks oli tunnike peale "all out" rattasõitu, siis polegi nii halb. Jooksu tulemus oli kümnes vaid 25 startija hulgast. Vanuseklassi esikohta jäi lahutama ainult kolm sekundit (see paganama aed). Tegelikult M35 oligi ainult kolm võistlejat.

Kahjuks pean nentima, et suure osa talvest olen "raisku lasknud," eriti, mis puudutab rattasõitu ja ujumist. Nüüd, kus kevadine vorm on paremini teada, formuleerin kindlad eesmärgid antud hooajaks, mis tuleb ära teha.

1. Maraton alla 3 tunni. Esialgu plaan joosta ühe korra SEB Tallinna Maratonil. Kui ebaõnnestun, siis arvatavasti proovin uuesti Vana Aasta jooksul. Seetõttu jätan ilmselt stardi Triathlon Estonial ära.

2. 10 km jooksu isiklik rekord. Plaan on teha nädal enne maratoni Pärnus. Võimalik, et leian mõne muu võistluse ja suudan selle varem ära teha. Raplas arvan, et ei ole selleks veel valmis.