Vana Kia Sportage

Otsustasin enne kolmapäevast 1500 meetri võistlust võtta kergelt. Polegi enam ammu nii kergelt asja võtnud kui praegu. Lihtsalt pidevalt olid igalpool üle kere mingisugused pinged, torked jne. Laupäeval jooksin plaanitud 12 kilomeetri asemel vaid poole, sest tipuks valutas ka selg. Selga vigastasin päev varem jõusaalis, kui tegin 30-kilose kangiga ühe jala hüppeid. Lasin viimase seeria lõpus alaselja lõdvaks ning kangi raskus pakkis mu kokku ning tõmbas midagi ära. Pakun, et maandumisel muutub 30 kilo tänu energia seadusele vähemalt 90 kiloks. Täpselt ei tea, kuna mul pole aimugi, mis on keha kiirus maandumise hetkel. Tegelikult saaks selle täpelt välja arvutada, kui teaks hüppe kõrgust, võttes arvesse vabalangemise kiiruse konstantit. Tegelt pole see üldse tähtis. Tähtis on vaid fakt, et mass muutub hüpetel mitmekordseks ning enda lõdvakslaskmine tähendab tihti vigastust. 

Kui pühapäevases klubitrennis jooksid teised 5 x 600 ja 5 x 300, siis mina tegin lihtsalt 5 x 300 üle kolme minuti pausi. Eesmärk oli hoida plaanitavat 1500 meetri võistlustempot. Trenn, mis tundus paberil mugav, pani reaalses elus ähkima ja puhkima. Vähemalt selja kohta sain öelda, et pool valust on juba läinud. Kartsin, et siin võib nädal-paar minna.

Uuesti jooksin alles täisipäeval. Kui esiti oli kavas täis puhkus, siis kuidagi peaks ju duši alla saama. Ilma higistamata pesemine tundub minu jaoks täielik raiskamine. Kui lähed pessu, tee vähemalt mingi trenn alla. Jooksin vaid 4 või 5 kilomeetrit ning tundus, et puhkamisega pole midagi paremaks läinud. Esimestel meetritel olid põlved kanged, ja pärast paari kilomeetrit ikka see parema jala tagumine osa. Tundus, et olen nagu äia vana Kia Sportage. Nime sees on "sport", aga reaalselt olen mõlke täis ning kolisen ja logisen. Pean vist tõesti nagu vana inimene hakkama enne igat jooksu eraldi soojendust tegema. Siiani olen teinud seda ainult enne võistlemisi.

Üks spordi mõttes positiivne sündmus oli ka. Nimelt ei võtnud ma Jaanipäeval jällegi tilkagi alkoholi. Nüüd mõtlen, et paljude jaoks võib see väga kurb olla kui Jaanipäeval "tina panna" ei saa. Minu jaoks õige "Jaanipäev" on igal aastal vanade sõpradega juuli keskel ja kohe kolm päeva jutti. 

1500m Kohilas, Kia sõidab veel küll

Vaatamata viimasel asjal sisse pugenud ebakindlusele ja päev otsa vaevanud kõhuprobleemidele läks võistlus üllatavalt hästi. Kõhus olid päev otsa mingid gaasid ja pidin päeva jooksul oma viis korda lisakäike tualetti tegema. Isegi koosolekutel poetasin ennast võimalikult väljapääsu lähedusse. Ilmselt suutsin põske pista midagi sellist, mis oli halvaks läinud.

Kuigi staadionil puhus tugev tuul oli ilm seekord juuni kohta jahedavõitu ja jahedavõitu mulle sobib. Kuna polnud juba ammu võistelnud, siis viitsisin kogu soojenduse korralikult ära teha. Korralikult tähendab koos harjutuste ja jooksuga kuskil 35 minutit, mille jooksul läbin ca 4 km.

Asetuse poolest nagu kombeks saanud jagasin neljast jooksust teises kahe kaasvõistlejaga viimast kohta olles jälle väga julgelt üle isikliku rekordi prognoosinud. Isiklik oli mul 5:05, kuid viimase aja trennid näitasid, et peaksin olema võimelin alla viie minuti jooksma, ehk panin kohe julgelt 4:50, et ees ikka nobedaid lippajaid oleks. Kiire arvutus ütles, et kui oma jooksus viimaseks ei jää, siis isiklku ikka ära keevitan.

Nimekirja järgi oli meid stardis kolmteist miinus Hummal, kes oskas hiljaks jääda ja pidi seetõttu viimast jooksu ootama. Kõigepealt olen ma selle üle uhke, et võtsin julguse joosta esimene ring grupi taga (kuna 1500m ei jagune 400 ringide vahel, siis esimene on 100m lühem, starditakse tagasirge algusest). Niikuinii alustavad kiiresti ning ka tempo tundus ometi hea. Oligi, sest tabloo näitas 300 ajaks 56 sekundit. Kuna eelviimase ette tekkis vahe, siis võtsin vaevaks kurvis mööduda ja vähehaaval ühtlast tempot hoides proovida mõne augu kinni lappida. Kahel järgmisel ringil tabloo mingeid väga rõõmsaid numbreid ei näidanud, kuid alla viie minuti graafikus liikusin ilusti ja "surema" ka ei hakanud. Teadsin, et kui jõuan viimased 400 meetrit tugevalt joosta, siis võin isegi alla 4:50 aja saada. Enne viimast ringi möödusin veel ühest või kahest jooksjast ning minu ees oli väikese vahega Lauri Pihlak (vanuseklassi konkurent, kes võitis meie 2000 m jooksu viimati minu ja Hummali ees üsna kindlalt) ja paar noort kutti. Samas tundsin, et jõudu on. Kuigi tempot tõstsin, siis täisspurdiga veel venitasin - ei julgenud. Viimases kurvis surusin ennast noorte ja Pihlaku vahele.

Noorukid olid ka omale millegipärast sprindijalad alla jätnud, nii et tulin sellest kolmikust välja teisena, vaid 6 sajandikku eesoleva poisi taga.  

1. poolik ring (300m) 56 sek

2. ring 1:19 (2:15)

3. ring 1:21 (3:36)

4. ring 1:12 (Lõppaeg 4:48.19 - ISIKLIK REKORD)

Vanuseklassi koht: neljas.

Hästi: Isikliku rekordi parandus 17 sekundit. Tark jooks, joosta esimene ring grupi viimasena vajab julgust.

Mitte nii hästi: Oleksin võinud alustada sprinti juba tagasirgel. Kõik minu ümber olid finišis pikali, ma jalutasin lihtsalt minema. Järelikult oli varu ning seetõttu jäin vähem kui sekundiga alla hilinejatele.

 Viimases jooksus rebisid omavahel mu otsene konkurent Lauri Luik (4:47.37) ja kaudne konkurent Erkki Hummal (4:47.77). Kuna kolmas ring oli kõige aeglasem, siis usun, et kõige suurem arenguvaru oleks mul siis, kui suudaksin viimasele kaheksasajale minnes tekitada mingi tõsise lisakäigu.

täitsa suvaline pilt internetist, tal päris nii retro ka pole

siin fotol pole peale peategelase enda loetletud sündmustega mingit pistmist. Inimene ise ja aasta on sama.