Käisin jälle Kohilas võistlemas. Distantsiks 1000m. Aeg alla kolme minuti kripeldas juba ammu. Usun, et jaanuaris oleksin selle puusalt ära lasknud. Siis oli süsteem, oli jooks, ratas ja sihipärane jõutreening. Pühapäeval jooksin 7 km, tagareied valustasid pea terve maa. Ma ei tea, miks ma mõtlesin, et 1000m jaoks peaks mõne jooksukilomeetri alla saama. Jalad ei andnud ka järgmistel päevadel rahu, lisaks kehvem enesetunne. Nagu oleks mingi viirus, aga palavikku pole. Lihtsalt käin kogu aeg pissil ja kõht pidevalt lahti. No vahet pole, jooksin ju alles kehva tunde pealt 800m ajaga 2:17 - no see 3 minutit peaks ju iisi olema?
Oma jooksus olin ennast üles andnud kiireima (2:58) ajaga, ehk läksin starti kindlate võidumõtetega. Planeerisin ennast jooksma kahesaja meetri kaupa 35 sekundiga. Millegipärast kogu see seltskond mõtles sama, mis mina. Las keegi teine teeb tempot ja siis lõpus vaatame. Mitte keegi ei tahtnud vedama minna. Oli vaid üks väike poiss, kes kiirendas nii ebaühtlaselt et lasin ta eest ära. Peale 200 meetrit olime jälle koos ja pidin tast kurvis mööda minema. Natuke sain seda gruppi lohistatud kuni tuli kuskil 350 pealt Hummal, kes vaatas, et tema enam rohkem jokutada ei taha - õigesti tegi. Kuigi mul oli omast arust ilgelt mugav tempo, siis sain aru, et kui ma nüüd kohe Hummali kiirenduse vastu võtan olen enne finišit täiesti lukus, ehk loivasin edasi. Nii loivates läks veel paar meest mööda. Kui ma veel 300 meetrit enne finišit mütlesin, et kerin ennast nüüd vaikselt uuesti etteotsa, siis 200 enne lõppu hakkasin grimasse tegema ja õlgu kehitama. Ma ei saanud aru, mis minu kehaga toimub. Igasugune koostöö keha ja aju vahel puudub - kops, jalad, närvisüsteem: mitte miski ei toimi normaalselt.
Nii ma siis üle finišijoone rullisin ajaga 3:12... Arvestades võitja Hummali aega 3:05 oleks ma pidanud vähemalt oma jooksu tuimalt kotti panema. Isegi palju kehvema tasemega olen korduvalt 3:03 jooksnud.
Mis on vaesti? Ma nüüd tegelt ei tea, aga hakkan oletama.
Ma pean jooksuvõimet teritama, aga reaalselt sunnin keha õppima rannatennist, võrkpalli, muscle-uppi. No kuskohast see paganama ressurss jooksu tulema peaks, kui ma panen kõik mingite muude asjade peale huugama?
Ma arvan, et nii lihtne see asi ongi.
Viimased neli nädalat enne tähtsaid võistlusi saavad olema väga süsteemsed - ma ei kurna ennast liigselt võistluste mõttes ebaoluliste teemadega. Muscle-up las ootab sügist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar