Tõesti tegin kaks purakat. Mõlema jaoks valmistusin täpselt sama valemiga. Kaks päeva enne võistlust puhkasin ja siis päev enne jooksin 30 min. rahulikult pluss viis tugevat ca 100m kiirendust. Või siis oleksin pidanud, sest kaks päeva enne Vaela Jüriööjooksu ikkagi jooksin 10,5 km. Lihtsalt igav oli ja tahtsin joosta.
Vaela Jüriööjooks
Kohalik valla üritus, mida minul kui spordientusiastil lihtsalt on vaja väisata. Enesetunne oli kuidagi uimane, nagu poleks ikka veel rogainist korralikult taastuda jõudnud. Arvasin, et olen diisel ja vajutada ei jõua. Samas lohutasin ennast sellega, et pikamaajooksudel ei loe laias plaanis mitte see kui värske ja särtsakas keegi on, vaid kus asub anaeroobne lävi. Lävi peaks olema hea. Kui eelregistreerunute nimekirja põhjal tundus, et tuleb joosta üksinda, siis kohapeal panid ennast kirja mitmed inimesed veel. Nende hulgas ka vana konkurent Erkki Hummal või siis mis konkurent. Tõsises võistluses pole mul tema vastu sanssi olnud, alati näen kandu. Ptjah tehniliselt korra edastasin teda Vaelas, aga ta jooksis teadlikult rahulikumalt, kuna järgmisel päeval pidi olema Narva poolmaraton.
Kevadtalvel hakkas tunduma, et võin tõusta vähe paremasse vormi, kui parem ning julgesin trennis välja käia klausli, et sel aastal on mu unistus Erkki ja Janar (Säkk) jooksuvõistlustel ette võtta. Esikolmik stardis oli aimatav. Osales ka Mihkel Reinkubijas, kellele ei saanud valla jooksudel mullu keegi vastu. Ehk siis lahtine oli see, et kumb meist Erkkiga seekord hõbedase tasu kaela saab. Kas läheb nagu tavaliselt või üllatan ennast ja teisi?
Mingit ultrakiiret tempot ma ei oodanud, kuna rada oli märg ja kergelt libedavõitu. 10 sekki km kohta võib julgelt juurde arvutada. Mingit rahulikku tiksumist Erkki mulle ei lubanud. Kuigi Reinkubjase lasime minema, siis tuli mul ikka omajagu "tuulespüsimisele" keskenduda, ehk liikusime kahekesi hõbeda-pronksi grupis. Seljataha hakkasid samuti kiiresti suuremad vahed tekkima. Esimene kilomeeter näitas napilt alla 3:50. Teadsin, et tegelikkus on kiirem, kuna kõrgete puude vahel, kus on järsud kurvid lisaks on see GPSi täpsus nii nagu ta on.
Joosta tuli kaks miilist ringi, millest mõlema lõpus järsumad kurvid ning väiksed tõusud ja langused, mis löövad rütmi sassi. Lisaks 180 kraadi pööre kuskil 700 meetri peal. Igal juhul oli esimese ringi lõpus juba loobumise tunne, äkki ikka veel täna ei ole see päev.
Mõtlesin, et võtan 250 meetrit korraga. Mida kauem järel püsin, seda kaugemal olen jälitajatest sel hetkel, kui lahti lasen. Mitte, et mingit väga tõsist ohtu oleks olnud, aga kõik mõtted, mis raske võistluse jooksul aitavad on abiks. Peale tagasipööret oli veel 800 meetrit minna. Proovisin võimalikult vähe energiat kulutada. 750 m märk, veel mitte. Umbes 600 m finišini ja väike langusenurk rajal. Hakkan tempot suruma. Sellel rajal ei taha spurti täiesti lõppu jätta kuna see on kurvine ja mul pole isegi maastikutosse. Taha tekib väike vahe, kuid tean, et olen Erkki jaoks löögiulatuses. 250m lõpuni ja tuleb raja raskeim osa. Mõtlen, et nüüd! Panen gaasi põhja ja sellele enam ei vastata. Tegin omast arust ajalugu. 3.2 km aeg tuli 11:48, koht üldarvestuses teine ning vanuseklassis esimene. Keskmine tegelik km tempo kuskil 3:42. Sellise maastiku kohta ülihea mu meelest. Tean, et rada on täpselt mõõdetud, kuna treenin siin samas oma grupiga juba aastaid. Olen neid ringe risti ja rästi GPSidega mõõtnud ja isegi geodeedi rattaga.
M45 poodium, minu kõrval vasakul 2023 vanuseklassi Eesti meister maratonis
Janeki maraton 5k
Paar kergemat päeva ja jälle starti. Seekord enam sellist minekut ei olnud. Miks?
1. Kolmas võistlus ja vaim tundus olevat väsinud.
2. Kuigi rada tõotas olla kiire (lauge asfaldirada), siis tagasiteel puhus vastu tugev külm tuul. Jooksin kuues kraadis jälle maika ja lühikeste pükstega, kuid tuulekülma tõttu tundsin, et see ei ole optimaalne. Ei saanud ennast korralikult tööle.
3. Lasin mitte enesetundel, vaid kellal tempot dikteerida. Kuna teadsin, et kogu jooksu teise poole pean võitlema vastutuulega, siis alustasin teadlikult kiirelt (esimene km 3:34). Keha oleks tahtnud tegelikkuses joosta sel hetkel 3:40 kanti. Esimene km peab tulema kergelt ja alles kolmandal tuleb hakata kannatama. Mul oli raske juba teisel.
4. Kogu vastutuule osa jooksin üksinda. Ei kedagi tuult lõikamas. Lisaks on suur motivatsiooni vahe, kas joosta poodiumikohtadele või olla viies-kuues.
Kokkuvõttes kuues koht ajaga 19:11 (minu GPS näitas, et rada oli 50 meetrit pikem). Kuigi tundsin, et võistlus ebaõnnestus mitme külje pealt oli kilomeetritempo ikkagi ca 10 sekundit nobedam kui eelmise aasta esimestel sama distantsi jõuproovidel. Ehk kokkuvõttes on ikkagi kõik üsna timm. Tulemused: https://timesport.ee/wp-content/uploads/2025/04/Janek-maraton-5km-protokoll-1.pdf
foto ütleb ilma kohta, mida vaja
Nüüd ootab ees paar nädalat tugevamat treenimist ning siis juba uued jõuproovid. Kõigepealt plaanin staadionil 800 meetri peal rekordit parandada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar