Juuni, eriti tema teine pool oli trenni mõttes täis väljakutseid. Väljasõidud, pikad üritustega seotudõhtud ja ööd ning sinna otsa probleem hambaga. Hambaga on see lugu, et kui ta valutab ja peab pidevalt valuveigisteid sööma, siis on tal negatiivne mõju üleüldisele värskusele ja treeningutele. Seetõttu tundsin pidevat väsimust, aga trennid sain sellegipoolest kuidagi tehtud. Lihtsalt vaeva läks kergete trennidega tihti rohkem, kui tavaliselt.
Kõrgessaare jaanijooks
Jaanipäeva pikk nädalavahetus viis mind Hiiumaale. Kuna praamide saadavusega sel ajal on nagu on, siis pidime 4:30 ärkama selleks, et esimesele praamile jõuda. Mida on väärt üks õige Hiiumaa trip ilma legendaarse Kõrgessaare jaanijooksuta? Eriti kui meie peatuspaik asus alla poole kilomeetri stardist. Mitte midagi. Tegelt on Kõrgessaare tänapäeval üks vingemaid kohti Hiiumaal, kus mõnusalt puhata. Viiekümnendatel ehitatud Staliniajastu väikesed korterelamud upuvad rohelusse. Kohe kõrval on meri, Eesti kauneimad jooksurajad, tiigid ja järved, Utoopia restoran ja baar superhea hommikulattega ning Kultuuritehas koos õhtuste diskode, toitlustuse ja kunsti väljapanekutega.
Mis aga kauneimal rajal ei toimunud oli see konkreetne võistlus. Ilmselt reguleerimise mugavuse pärast oli otsustatud maantee ringi kasuks. Starte oli palju ning rajale pidid minema meie pundist kõik, kes ei olnud rasedad. Nii oli peale minu number ees veel tütrel Keiral (160 m ja 1 km), pojal Tristanil (2 km), Annelil (ka põhijooks 9 km), vennal Kristjanil (9km) ning tema pojal Marlonil (2 km).
Põhijooksule anti start koos poole lühema maaga, milleks oli 4,5 km; meie jooksime lihtsalt kaks ringi. Kuum suvepäike lajatas lagipähe ning ma ei saanud aru, miks ma umbes kümnes olen. Tegelikult olime lühema distantsi rahvaga segamini, erinevus oli lihtsalt numbrite värvis, aga neid polnud kerge vaadata, sest nad olid ees, mitte seljal. Mingil hetkel saime rütmi kätte ning tekkis selline viiene punt. Sedamööda, kuidas vähehaaval eesjooksjaid alla neelasime hõrenes ka meie punt.
Kuskil kolmandal kilomeetril tekkis üks väga vinge hetk - nagu filmis. Püüdsin haarata veetopsikut, kuid käsi oli libe ja tops koos veega lendas kaarega asfaldile. Minu tagant tuli noormees, kes ulatas mulle enda topsiku. Jõin, kallasin osa pähe, tänasin ja ulatasin ülejäägi tagasi. Ülikift hetk, jääb pikaks ajaks meelde. Kahjuks ma ei tea, kes ta oli või mis distantsi ta jooksis, aga tegu oli super: RESPECT!
Esimese ringi viimaseks kilomeetriks olid seisud kujunenud nii, et kuskil meie ees jooksis 4,5 km võitja. Kohalik noormees, kes pani võimsa alla 15 minuti aja. Siis tulime meie, õigemini kaks meid alles oligi. Teised olid kinni püütud ja maha jäetud. Ei tea kas kuumast (tume asfalt ja päike otse lagipähe ilma ühegi varjuta), vähesest magamisest või hambasaagast või sellest, et olen lihtsalt nõrk, aga mind oli see pingutus samuti juba parajalt "kammima" hakanud. Hakkasin vaikselt loobuma mõttest esikohale võidelda, vaid selle asemel otsustasin hakata teise koha kindlustamisega tegelema. Kuskil viienda kilomeetri lõpus tuli minu ees väike vahe sisse. Kohalik Hiiumaa mees Randel Mets nägi oma võimalust ja pani kohe juurde. Nii ma siis tulin need viimased neli kilomeetrit. Kuumas, kõrge pulsiga ja üksinda. Paaril korral kiikasin taha, aga tundus õnneks ohutu.
Tulemuseks teine koht ajaga 33:44:7. Kell näitas distantsi veidi lühemaks ja kilomeetri keskmiseks ajaks 3:54. Jään siis sama asja juurde, mis varem, ehk usun oma kella veidi rohkem. Keskmine pulss 175 ja maksimum 185. Tegelt on ülimalt äge tulla kolmkümmend aastat hiljem tagasi kohta, kus ma väga palju aega oma lapsepõlves veetsin ning võita seal samas pikal distantsil teine koht. Muide Novitski nime teavad Kõrgessaares veel paljud, eriti vanad inimesed (päris mitu tuvastasin oma neljapäevase viibimise ajal ära). Skoor: Hiiumaa 1, Hallpea 0.
Mis me muud tegime? Jooksin männimetsas ja mere ääres, ronisime seinal, sõitsime kardiga, ehitasime 20 meetrit plankaeda, tegime sauna, vihtusime pöörast tantsu Kalana jaanitulel ja palju muudki. Siinkohal oleks andestamatu jätta tunnistamata Marloni kindlat paremust nii kardis kui ka ronimisseinal.
Anneli viinaköögi (Utoopia taustal)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar