Tahtsin selle artikli postitada esimesel jaanuaril aga jooksin oma mõtetega täiesti kinni.
Kes mäletab, siis millalgi aasta alguses kirjutasin sellest, et kavatsen veel 10 aastat tõsiselt jooksuga tegeleda, siis vaatan edasi, mis saab. Märtsist saab kümnest üheksa. "Viimase tsükli" esimene aasta oli väga edukas. Saavutasin kõike, mis tahtsin ja enamgi veel.
Minu blogi, minu lubadused. Eks ikka ja alati on hea uue aasta alguseks uusi lubadusi letti laduda. Kui ma vaatan oma blogi esimesi aastaid, siis hakkab silma, et mulle meeldis kirja panna eesmärke, ehk asju, mida ma tahan saavutada. Seekord vaatame asju teise nurga alt. Ma ei kirjuta mitte sellest, mida ma saavutada kavatsen, vaid hoopis sellest, mida ma teen. Kui keskenduda eesmärkide asemel õigetele tulemustele, siis juhtuvad head sündmused iseenesest. Loomulikult on ka eesmärgid, mis aitavad plaane üles ehitada. Hoiatan juba kohe ette ära, et kõik, mis siit nüüd tulema hakkab ei ole otseses seoses spordiga.
Et asjale mingit struktuuri anda, siis jagan oma lubadused kolme gruppi:
1. Lõpetan tegemise
2. Jätkan tegemist
3. Alustan tegemist.
Ehk tegemist ettevõtlusest tuttava SSC raamistikuga (start, stop, continue). Esitan teises järjekorras, kuna ma arvan, et nii on huvitavam.
Lõpetan
1. Sotsiaalmeedias scrollimise. Ka kommenteerimise teemades, mis otseselt mind ei puuduta. Scrollimine ja mõnikord kommenteerimine on selline loll harjumus, mille tagajärjel tõuseb vaid stress. Mina, ega ka keegi teine sellest targemaks ei saa. Info peab minuni jõudma eelkõige läbi selle, et ma otsin midagi kindlat, mitte nagu seale (see, mis ette visatakse). Muidugi ei saa ma Facebooki maha võtta (nagu mu paljud tuttavad on teinud), kuna läbi selle platvormi saan ma kõige kergemini ligi oma kaastreenijatele ja hetkel muud head tasuta alternatiivi ma ei tea.
2. Võidu jahtimise argumentatsioonis. Diskussiooni eesmärk võiks olla jõuda tõeni, meelt lahutada, aga paljudele on ta lihtsalt suur vajadus iga argumentatsioon võita. Olen ka ise korduvalt selles vallas patustanud. Tahan olla parem sõber, kaaslane ja üleüldse toredam inimene. Üks esimesi samme võiks olla lasta teistel vaidluses peale jääda.
3. Pablamise. Kõige raskem teha üldse, kuna pole seotud konkreetsete asjade ärategemisega. Mingi närvipinge ja erutus on kindlasti vajalik, et inimene rohkem pingutaks. Mul on selle mure tagamaad seotud ärevushäiretega ning eelkõige seoses reisimisega. Targad mehed on öelnud, et me elame ainult ühe korra, miks mitte võtta sellest maksimumi. Mis aitab muretsemine ja üleplaneerimine selles osas, et me kuskilt lennukist maha ei jääks, õigeks ajaks õigesse kohta jõuaks või kuskil kaatri peal surma ei saaks? See on nii lai teema, et võiks kohe mitmeleheküljelise artikli tulistada. Äkki ühel päeval teengi.
Jätkan tegemist
1. Eelmise hooaja struktuurile sarnane treeningmudel. Ega ma katsetamist ei lõpeta ilmselt kunagi, aga eelmisel aastal domineerinud treeningu ja taastumise mudel tagas väga hea arengu kõikidele, kes seda süsteemselt kaasa tegid. Ehk siis laias laastus jätkame samamoodi, lihtsalt vahepeal muutuvad mõned harjutused, et jätkuks kehale uute väljakutsete esitamine.
2. Mobiilsus- ja jõuharjutuste tegemist. Vanusenumbri jätkuva tõusuga (oh üllatust) väga oluliseks muutunud keha tervena hoidmisega seotud tegevused. Kui me ei tegele aktiivselt sellega, et hoida spordispetsiifilist liigutuste ulatust (vajadusel ka surendada) ning elastsust lihastes ja kõõlustes, siis lõppeb see varem või hiljem vigastusega. Kui ma saaksin ajas tagasi minna, siis oleksin alustanud juba blogi alguses korraliku efektiivse jõutreeninguga, mitte poleks tuimalt jooksukilomeetreid tampinud.
3. Arengut treenerina. Mitmed kaastreenitavad on välja toonud meie klubi muutumist aja jooksul harrastajate kooskäimiskohast ambitsioonikaks ja professionaalseks kõrgete eesmärkidega klubiks. Meie viime unistused ellu.
Alustan
1. Transformatsioon. See punkt oleks olnud võinud vabalt ka jätkan tegemist all olla, kuna ma tegelikkuses lähen edasi muutustega, millega ma 2024 sügisel alustasin. Liikusin geneerilisest vastupidavussportlasest keskmaaorientatsiooniga pikamaajooksjaks, kelle leivanumbriteks distantsid 800 meetrist 10 kilomeetrini. 2026 liigun veelgi lühemate maade peale. Arvan, et olen geneetiliselt 400/800 mees. Tõestan, kui jooksen 2026 aastal 400 meetrit alla 57 sekundi. See oleks 6 sekundit isikliku parandust.
2. Olen parem isa ja kaaslane. Ma ei arva, et ma otseselt halb olen. See on nagu spordis, alati tahaks parem olla. Kui heade isade ja meeste tabelit tehtaks, siis mul kindlalt nii hästi ei läheks nagu võistlustel, kus olen saanud juba üsna palju poodiumi kõrgeimal astmel seista. Sellel alal olen pigem nagu tavaline keskmine harrastaja, kelle eesmärk on olla tulevikus parem, kui praegu ning poodiumikohast ei julge hetkel veel unistadagi. Ilma plaanita ja ressursside allokeerimisega on see lihtsalt ilus "steitment." Ressurss tuleb eelmisest punktist. Kuna kiiresti jooksmine vajab vähem aega ning rohkem teravust (ka peas), siis olen värskem ja rohkem kohal. Lisaks nõuan iseendalt rohkem. Nagu Arnold Schwarzenegger ütleb: "purusta peeglid", vii tähelepanu rohkem iseendalt teistele. Usun, et see võiks olla üks edu valemeid väga mitme nurga alt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar