Kui ma mõtlen jooksmisest talveperioodil, siis alati kangastub mu silme ees mustvalge telepilt Lasse Virenist lotakates puuvillastes dressides lippamas lumiste Soome metsade vahel. Ei mingeid jooksulinte, lõunalaagreid, tehnilist riietust või midagi muud. Ainult lumine ja pime Soome. Meie võimalused on muutunud, aga inimene ise, tema füsioloogia ja olemus on sama. Julgen väita, et ükski tänane Eesti jooksja ei saaks oma tasemelt vastu Lasse Virenile tema kõrgajal. Kuhu ma tahan selle mõttekäiguga jõuda? Mitte meie keskkond, rahakott ja varustus ei määratle meid, vaid meie ise - meie tahtejõud, soovid, organist, tervis. Eesti lumises, pimedas, porises ja vahel ka lumises talves saab väga hästi jooksuhooajaks valmistuda. Kuna aga keskkond on teine kui suvel ja ka võistlustel ei kiputa tol ajal käima (mitte et neid väga valida oleks) siis otsustasin kirjutada artiklite seeria sellest, kuidas minu jooksugrupis treenijad peaksid talvel treenima. Mitte midagi absoluutset, mõned näpunäited ja ka olulised asjad, mida teada.
Kiire jooks, lõikude jooksmine
- Lõigud lühemaks. Arvan, et maksimaalne kiire lõigu pikkus võiks olla 200-300 meetrit. Pikad lõigud on organismi kurnavad ning neid ei ole mõtet teha juhul kui ei ole plaanis võistlusvormi lähiajal realiseerida. Ideaalne näiteks teha Vaela-Mõisaküla tähistatud ringil fartlekina. Tähised iga 250 m tagant. esmene ring soojenduseks. Alates teisest ringist joosta tugeva tempoga 250 meetri kaupa üle 250 m rahuliku sörgi. Selliseid ringe 2-3 (3-9 lõiku) tükki ning mahajooksuks rahulik sörk koju.
- Lõike ei ole soovitav joosta miinuskraadidega. Külm võib kahjustada hingamisteid ning libedus tekitab kukkumisohu.
- Lõikude aega ei ole mõtet eraldi võtta. Pigem teha enesetunde järgi ning hinnata pingutust. Paksem riietus, jahedam õhk, libedamad tingimused, pimedus aeglustavad jooksu juba iseenesest - oluline on pingutusaste. Paaril kiiremal lõigul tasub ennast korralikult hingeldama või hingetuks "paugutada."
Mahujooks
Kus joosta? Väjaspool hooaega, kui ei ole lähiajal tulemas kõval pinnasel toimuvaid võistlusi soovitan kindlasti eelistada pehmet rada. Metsarada koormab keha ühtlasemalt ning vähendab koormusvigastuste ohtu.
Millal on parem jooksmine muu treeninguga asendada? Kuigi enamik talvest on ilusti joostav, siis teatud ilmastikutingimuste puhul tasuks jooksmine ikkagi vahele jätta:
1. Ekstreemne külm. Minu jaoks on rahuliku jooksu piir ca -10 kraadi juures. Samuti tuleks arvestada tuulega, kuna tugev tuul puhub inimese ümber tekkiva sooja õhu kihi lihtsalt laiali ja tekib nö. tuulekülm.
2. Libedus. Kiilasjää või kombiatsioon ebatasasest jääst ja veest selle pinnal. Jooks saab olema piin ning kukkumisoht on suur.
Näiteks värske lume peal ja isegi natuke sügavamas lumes on jooksmine täitsa Ok. Keha ja õiged lihased saavad vajaliku koormuse. Kui peaks juhtuma olukord, kus lumi tuleb maha ning samas on pehmed talveilmad ja jooksuisu suur, siis peab arvestama järgmisega. Inimene õpib libedal üsna ruttu efektiivselt jooksma. Samas tekitab libedal pinnasel jooks pideva pinge stabiliseerimisega seotud lihastes ja liigestes. Kui see on seotud ka üldise jooksukoormuse kasvuga, siis on see ideaalne pinnas tüütu koormusvigastuse külgesaamiseks. Minu siiani halvim jooksuvigastus (plantarfastsiit) juhtus just nende kahe asja koosmõju tõttu.
Kui eelnev paari lausega kokku võtta, siis talvisel hooajal teha kiireid lõike oluliselt harvemini. Lõikude pikkus lühem. Talv on sobiv aeg üldise vastupidavustreeningu mahu kasvatamiseks. Jooksutreeningute puhul lähtuda ajast ja pingutuse astmest. tempo pole oluline. Järgmistes peatükkides kirjutan muudest jooksjale sobivatest spordialadest, mida harrastada, eraldi venitamisest ja jõutreeningutest ja võib-olla ka üht-teist toitumisest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar