Olen varem erinevaid spordiga seotud lugusi ja reportaaže ABB siselehte kirjutanud, kuid juuni alguses ilmus nagu öeldakse mu sulest esimene lugu ka paberkandjale.
Kuna enamikul mu sõpradel ei käi Vaela leht, siis otsustasin oma kirjutatud artiklit siin blogis jagada. Kopeerin ta siia alla redigeerimata kujul. Ma ei tea, kas Liis midagi tekstiga toimetas või mitte. Tõenäoliselt toimetas, kuna ma ei oska vigadeta kirjutada. Seda teab mu eesti keele õpetaja väga hästi.
Ühesõnaga oli vaja artiklit, mis ühtlasi aitaks viidata meie spordiseltsi jooksutreeningutele. Kõige raskem oli leida mingit kandvat teemat. Kaks nädalat seedisin, siis kirjutasin tunniga kokku.
Muudest tegemistest veel nii palju, et kuigi kevadel olen põhiliselt jooksmisele keskendunud, siis viimasel laupäeval kandis kõige rohkem vilja just talvel tehtud suur töö rattapukil (treeningute mõju käib huvitavaid radu pidi). Nimelt läksin nii muuseas Vabaõhu muuseumi triatlonile mõttega katsetada GoPro-d võistluse käigus. Ühtlasi andis see võimaluse üldse elus esimest korda seda paika külastada. Tegelikult on ilgelt vahva, et Urmo Raiend ja Co. selliseid väikeseid kodukootud võistlusi korraldab. Inimesed saavad soodsa hinnaga positiivses õhkkonnas ennast proovile panna.
Ujumine tuli ilma treenimata paremini välja, kui tavaliselt treenides. Ilmselt mõjub kas varem panustatud aeg või ei lase madalad ootused esimestel meetritel "üle tõmmata." Rattal ma teadsin, et olen tugev, aga ei oodanud sellist domineerimist, et ka alles viienda jooksu ajaga hoian kindlalt esikohta.
Kokkuvõttev video alloleval lingil:
https://www.youtube.com/watch?v=rrXINH40HOg
Ning siin on artikkel:
--------------------
Treening olgu eesmärgistatud.
Seoses isikliku
huviga (kuidas treenivad parimad harrastussportlased ja profid) olen sattunud
jälgima väga paljude inimeste sporditegemisi Strava vahendusel. Igal kevadel
hakkab pihta hästi huvitav ralli. Osade inimeste, kes muidu nii aktiivsed ei
ole, treeningmahud tõusevad lakke ning kipuvad pahatihti ületama tippsportlaste
numbreid. Inimesed, kes tavaliselt ei saa sadat kilomeetritki nädalas rattaga
sõidetud kukuvad järsku uhama 120, 150, 200 kilomeetrit päevas ja nii nädal või
kaks jutti. Üheltpoolt mõistan - tegemist on kas hilise ärkamisega (vanus tuleb
peale ja tahaks korra raudmeheks saada) või kalli rattalaagriga, kus igale
läbitud kilomeetrile saab Euro-hinnasildi külge kleepida. Nagu „kõik hinnas“
pitsarestoranis – mida rohkem söön, seda odavamaks grammi hind minu jaoks
muutub. Aga kas see on ikka meie kehale kasulik? Minule meenutab see
ruletimängu, kus pannakse kõik žetoonid kas punasele või mustale ruudule.
Kaheksateistkümnel juhul kolmekümne seitsmest läheb õnneks. Üheksateistkümnel
juhul on tagajärjeks väga suur üleväsimus koos tulemuste langusega, probleemid
hormonaalses tasakaalus, koormusvigastused, närvikahjustused jne. Mis oleks,
kui ruletti saaks mängida teisiti? Nii, et kaotamise võimalused oleks väga
väikesed?
Sattusin eile
kuulama Dr. Mihkel Mardna ülevaatlikku loengut sportimise ning tervena elamise
teemadel. Kohas, kus ta rääkis põgusalt sportimise mõistlikest mahtudest ning kuidas
neid tõsta, tuli mulle meelde üks hiljutine vestlus. Sattusin nädalavahetusel
Raudalu metsa, kuhu minu üllatuseks oli kogunenud päris palju
maastikurattureid. Selgus, et põhiliselt oldi tuldud Kolmapäevaku võistlusrada
väisama. Ühel hetkel sattusin sõitma ühe härrasmehe taha, kelle sabas
püsimisega oli mul tõsiselt tegemist, et mitte maha jääda. Kui ta nagu muuseas
veel kahe meetri kõrgusest puuriidast üle sõitis läksin ma kukkumise hirmus
targu ringi. Tegemist siis Tarmo Neemelaga. Ma lihtsalt pidin küsima, kas ta on see, keda ma mõtlen? Oli! Tarmo puhul
tegemist muuhulgas Eestis vaieldamatu vanuseklassi liidriga (M50) igas
maastikurattasõidu vastupidavusdistsipliinis (maratonid, XCO, CX). Näiteks on
tal muuhulgas ette näidata absoluutarvestuse esikoht 2019 aastast prestiižikalt
Haanja 100 MTB võistluselt. Tegemist kindlasti inimesega, kellelt on palju õppida.
Päeva tähtsaim küsimus: „Ütle ausalt, mismoodi sa treenid, et sul selles
vanuses selline tase on? Mis su saladus on?“ Vastus uje, kuid lihtne: „Targalt
tuleb treenida, ei tohi sportimisega üle panna.“
Aga lähme
algusesse. Mis asi on treenimine? Mina defineeriks teda selliselt: treenimine
on eesmärgistatud tegevus, mille väljundiks on positiivete muudatuste
ellukutsumine vastavalt endale seatud eesmärkidele. Kuidas siis need toredad
mõtted ja soovid reaalsuseks muuta? Esiteks peaks eesmärgid olema realistlikud.
Näiteks joosta eelmise aastaga võrreldes mingil kindlal distantsil kiirem aeg. Võib vabalt olla ka suurem ja pikaajalisem
eesmärk. Sellisel juhul tuleks kindlasti tekitada „madalal rippuvaid puuvilju“,
mida korjata. Ehk lühemaajalised vahe-eesmärgid. Kui nüüd minna tagasi
treeningu juurde, tekib kindlasti küsimus: kui palju? Vastus on lihtne:
minimaalselt nii palju, et tekiks muutused, aga mitte nii palju, et hakkaks
kahjustama arengut või tervist. Treenimisel kehtib kahaneva piirväärtuse
teooria. Alates kindlast piirist annab iga täiendav treeningule kulutatud
lisaminut nädalas üha väiksema efekti. Huvitav on see, et teatud momendist
alates pöördub see kõver negatiivseks – rohkem treeningut tähendab kehvemaid
tulemusi. Piir on individuaalne ning oleneb treenija vanusest, eraelust,
hetketasemest, geneetikast ja paljust muust. Näiteks hästi lollikindel viis algajale
targa treeningkava loomiseks. Nädalas 2-3 arendavat treeningut, kus iga uus
arendav treening on ainult veidikene raskem eelmisest. Võib olla näiteks joosta
kindla kiiruse ja ajaga viie asemel kuus intervalli või joosta tunni asemel
rahulikus tempos tund ja viis minutit. Ühesõnaga asju, millega mängida on päris
mitu. Kindlasti ei tohiks olla suuri hüppeid ning treening peaks olema
loogiliselt üles ehitatud. Mitte nii, et täna „Zumba“, homme „ABS and Booty“,
ülehomme 10km jooks aja peale, neljapäeval „Total Body Strength“ jne. – teate
küll kuhu ma välja jõuda tahan
Missugusi treenimise alustalasi
rakendatakse Vaela jooksugrupis?
Eks neid
alustalasi on mitmeid. Kasvõi näiteks see, et lõikude jooksmisel jagatakse
inimesed hetketaseme järgi gruppidesse. Kui me aga peame silmas pikaajalist
arengut on meil kolm peamist alustala.
1.
Progressiivne
ülelaadimine. Hooaega alustame me kergemate harjutustega, lühemate jooksu lõikude,
pikemate puhkeaegadega ning suurema varieeruvusega erinevates harjutustes. Veel
täna on hea aeg klubiga liituda, sest meil on algajaid, inimeste tase on hetkel
nõrgem ning ka treeningud on jõukohasemad. Kui tulete augustis, siis on vaja
juba korralikku vaimujõudu, et mitte murduda.
2.
Tagurpidi
periodiseerimine. Oma jooksjate parim vormi ajastan ma sügiseks. See ei tähenda
absoluutselt seda, et kogu hooaja vältel ei võiks õpilase tase ja tulemused
paraneda või ta peaks võistlemisest loobuma. Absoluutselt mitte. Alati on
kasulik enda võimeid ja arengut perioodiliselt hinnata, nö. „benchmarkida.“
Samas võttes aluseks treenituse ülekande põhimõtteid ei soovita ma liiga
pikkade võistlustega pihta hakata. Pikamaajooksja taseme hindamiseks on 1500 –
10 000 meetrit väga head ja piisavad distantsid. Mida see tagurpidi
periodiseerimine siis treeningutes tähendab? Laias laastus seda, et hooaja
alguse treeningud on sügisepoole tehtavate treeningutega võrreldes vähem
reaalsete võistluste moodi. Näiteks selle poolest, et jookseme lühikesi
intervalle võistlustempost kiiremini. Hooaja edasi arenedes hakkame jooksma
pikemaid lõike oma reaalsele võistlustempole sarnasema kiirusega, ehk paneme
oma keha stressi alla, millega ta peab hakkama saama võistlussituatsioonis. Mis
selle mõte on? Jooksja potentsiaali paremini ära kasutamine. Nö avame rohkem
aknaid.
3.
Jooksja
keha loomine. Algajate kohta tavatsen ma öelda, et esimesed üks-kaks aastat te
tegelete sellega, et saaks üldse tõsiselt treenima hakata. Jooksmine on suurte
kordustega üksluine tegevus, mis oma olemuselt tekitab lihastes disbalansse
(tasakaalutust) ja need nagu ikka viivad meid koormusvigastusteni. Selleks, et
riske vähendada tuleb tugiaparaat korras hoida. Kui ei ole korralikku kere,
siis ei ole sinna mõtet Ferrari mootorit sisse ehitada. Karkass lihtsalt
laguneb ümbert laiali. Meie klubi keskendub ehk tavapärasest veidi rohkem
üldfüüsilisele arengule. Meie peamiseks eesmärgiks on meie harrastusportlaste
püsiv areng ning pikaajaline iga harrastusspordis. Meie ruletis ühele ruudule
ei panusta.
Lõpuks toon
eraldi välja kõige olulisemad puktid, millele treeningute planeerimisel
tugineda.
1.
Treeningu
mahtu ja intensiivsust tueb tõsta järk-järgult ja vähehaaval.
2.
Igal
tehtaval treeningul peab olema mõte ja sisu. Mida ma täpselt teen ning mis on
selle konkreetse trenni eesmärk. Kui sellele vastata ei oska võib vabalt
tegemata jätta. Treeningu mõju ei tohiks olla lihtsalt keha väsitamine suvalisi
liigutusi tehes.
3.
Kuulake
oma keha. Keha oskab väga hästi märku anda, kui hakkate liiale minema.
4.
Püstitage
mõõdetavad eesmärgid (võistlustulemused, kehakaal jne) ja treenige, toituge
ning puhake nii, et need tegevused toetaks teie eesmärkide saavutamist.
Head treenimist
ning olge terved!
Janar Novitski – Vaela Spordiselts jooksugrupi
treener
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar