Läbimurret ei ole, ... ja mõned numbrid jooksutehnika kohta

Täna jooksin Raplas. Ootused olid kõrged. Ilm ei olnud nii hea kui eelmisel aastal (liiga tugev tuul), alustasin liiga kiirelt (esimene kilomeeter 3.30), kolmanda kilomeetri lõpuks olin täiesti kinni. Inimesed tiksusid must mööda. Alles seitsmendaks kilomeetriks olin ennast niipalju kogunud, et suutsin jälle kohti parandama hakata. Kokkuvõttes 68.s koht ajaga 39:04 (rekordiparandus kahe sekundiga). Positiivsest küljest veel niipalju, et eelmisel aastal oli vähem jooksjaid ja jäin napilt esisajast välja, sekord siis kindlalt sees.

Lõpuspurt (ma taga kollases särgis)

Aga mure on selles, et läbimurret ei ole. Kolme tunni alistamise piir Tallinna Maratonil septembris on väga kahtlane. Ma ütleks 30/70. Minut ja nelikümmend sekundit kümne kilomeetri distantsil aastaga minu tasemel on väga tavaline areng - mitte midagi erilist. Ma olen üli motiveeritud, aga on inimesi, kes on aastaga teinud suurema arenguhüppe kui mina. Mida nad tevad paremini? Ok ma lohutan ennast sellega, et poole aastaga olen jõudnud ujumises nullist sellisele tasemele, et ujun kilomeetri 21 minuti ja 33 sekundiga (jah see on mu värske rekord) ja sõidan jalgrattaga kiiremini kui ma oleks lootnud. Äkki olen pidanud sinna natuke jooksu pealt lõivu maksma? Nii 30-40 sekundit 10 kilomeetri kohta? Äkki olen lihtsalt üle treeninud?

Nüüd numbrite juurde. Kuna mul õnnestus pere eelarvet jälle "targasti" investeerida, siis on mul nüüd üliäge uus triatloni kell (Garmin Forerunner 920XT), mis näitab igasugu vahvaid numbreid. Kuigi ma tavaliselt enda ärritamiseks võistlustel vööd ei kanna, siis täna mõtlesin katsetamise huvides selle omale külge panna. Saab võistluse kõrvalt veidi analüüsi teha. Trennide kohta on mul andmeid küll, aga võistlustelt nende asjade kohta napib.

Distants: 10 km - selline hea kannatamise distants, kohe algusest tempo peale.

Aeg: 39:04 - tagas 649 inimese seas 68. koha.

Kadents: 186 sammu minutis - Eliitjooksjad jooksevad keskmiselt 180-190 sammu minutis. Jooksen samas rütmis, aga lühema sammuga.

Sammupikkus: 1.36 m - Kui rütm ja tehnika on käes, siis ilmselt sõltub see jooksja kaalust (kergem lendab paremini), lihaste jõust ja vastupidavusest, mingil määral ka painduvusest, eeldusel, et üle astuma (overstriding - samm venitatakse ebaefektiivselt pikaks jalalaba ettesirutusega, tekib pidurdusmoment) ei hakka. Ehk siis eliit, kes jookseb minuga samas rütmis teeb seda pikema sammuga, sealt tuleb ka kiiruse vahe. Kohe ka vastus kuidas saada kiiremaks. Kaal kergemaks, säärelihas vastupidavamaks.

Keskmine vertikaalvõnge: 8.7 cm. - näitab kui palju inimene üles ja alla jooksu ajal võngub. Väiksem võnkumine on efektiivsem, energia on suunatud rohkem edasiliikumisele ja vähem üles-alla. Minu näitaja on veidi parem kui keskmine, aga siin on ikkagi üsna palju arenguruumi. Võiks olla umbes 7 cm, parimatel on see alla 6,7. Usun, et selle näitaja parandamine võiks olla väga oluline just maratonidistantsi jaoks.

Pinnakontakti aeg: 194 ms - Kui vähest aega on jalg tõukel maapinnaga kontaktis. Väga hea näitaja, eliidi tasemel.

Pulss: keskmine 183, max 188 - ma ei teadnud, et ma nii kõrge pulsiga suudan 10 km joosta. Kindlalt üle anaeroobse läve. Sellest ka võistlusel kehv enesetunna ning lõpupoole suure pingutusega kaasnevad külmavärinad.

Training effect: 5.0 overreaching - Jah, treeningul kunagi nii pikalt sellise pulsiga ei tee.

 kes ei teadnud, siis sellisena näitab Garmin

Connect neid uusi numbreid

Kuidas nende numbrite põhjal kiiremaks saada. Vastuseid on palju, aga toon kolm olulist (just seoses eelnevate numbritega)
1. Kaal kergemaks (1,5 tundi enne jooksu starti oli 73.1). 69 kilo pealt jookseks vähemalt minuti kiiremini.
2. Anaeroobne lävi paremaks (sisuliselt madalama pulsi juures suurem kiirus).
3. Vähem üles-alla võnkumist (sellise kadentsi ja pinnakontaktiga võiks see number parem olla)

Vähemalt on mul need numbrid võistlusolukorras teada ning saan jälle edaspidi pulsivöö koju jätta ja võistelda enesetunde järgi. Loodetavasti lastakse mul nüüd Tartu Mill triatlonini neli nädalat rahulikult treenida ja ei pea võistlustega oma keha liialt koormama.