Blogi loetavuse ja kvaliteedi huvides lõpetasin iganädalaste kokkuvõtete tegemise ära. Pole mõtet iga liigutamist eraldi kirja panna. Täpsemalt kirjutan kvaliteettrennidest, sest kõik muu, mis sinna vahele jääb on liim. mis aitab süsteemi koos hoida. Millest liim koosneb?:
1. Taastavad treeningud eesmärgiga kiirendada taastumist ja toetada natuke kardiot. Tavaliselt ei ole taastumise seisukohalt kardio minu jaoks probleem, vaid lihased ja liigesed. Trenni kestus maks 45 minutit ja liigun nii aeglaselt nagu keha ütleb, et on vaja.
2. Jõutreeningud. Nende eesmärk on parandada sooritust ja aidata vältida vigastusi või toetada nendest taastumisel. Soorituse kohapealt kiiruslikud võimed ja vertikaalne hüppevõime, mis on samuti eelmisega seotud. Lisaks tugevad ja vastupidavad kerelihased. Puhast jõutrenni teen kahel korral nädalas, millele lisandub kolmas (pmst hüppetrenn) juhul, kui on aega ja kehaline seisund lubab.
3. Üldkardio. Jooksud, kus intensiivsus ei ole kõrge, lisaks igasugu rattasõit (ka intensiivne) või suusatamine, kuna see ei lõhu lihaseid.
4. Mobiilsus. Rullimine, venitamine. Kombineeritud harjutused, elemendid animal flowst jne. Teen korraga 10-30 min.
Inimesi huvitab tavaliselt treeningute maht - no ütleme, et see oli korralik - 54 tundi tööd. Jah jooksu tuli vähe, kuskil 90 kilomeetrit. Kaks korda suusatasin, üsna korralikult tegin jõudu, hüppeid ning samuti tegelesin keha mobiilsusega. Ratta seljas istusin 12 ja pool tundi.
Nagu viimases postituses kirjutasin siis väänasin jaanuari keskel korralikult paremat jalga. Ilmselt tekkis ka väikeseid rebendeid kuna peale paistetuse olid verevalumid jala külgedel ning jalg andis valu kogu hüppeliigese ulatuses, kaasa arvatud Achillese kõõlus ja sisekülg. Üsna ruttu selgus, et ratast saan päris hästi edasi sõita ning pigem tundus, et see isegi toetab paranemisprotsessi. Proovisin esimest korda Rouvys võistlemist. Tuli välja, et olen rattal jätkuvalt pädev, st oli parem, kui arvasin. Esimesel võistlusel koht 3/33 ja teisel 14/64. Teisel võistlusel oleksin võinud olla parem, kuid viimasest reast startijana ei saanud juhtgruppi (erinevalt Zwiftist ei saa Rouvys tuimalt läbi inimeste lennata). Samas lõputõusul edestasin teisi inimesi oma grupis kindlalt. Kokkuvõttes FTP pole küll enam endine, kuid suudan 5 min tõusu sõita 350 watiga ning lõpusprindis olen samuti pädev. Võimetus hoida pikalt korralikke numbreid on seotud ilmselt minu madala rattakilometraažiga viimastel aastatel.
23. jaanuar. Esimene jooks sisehallis üle nädala. Ei olnud kindel, kas saan. Ilmselt oli tahet rohkem kui tervist, aga ära ta tegin. Parem jalg liikus nagu pardil, kuid kõrvaltvaatajad vist ei pannud seda tähele, vähemalt keegi ei öelnud. Endal oli kogu aja ebamugav. 5 x 500 m üle minuti pausiga ajad: 1:52; 1:53; 1:52; 1:52; 1:54, ehk planeeritud 3:45 km tempo. 3 x 300m ajad: Kõik 1:03, ehk planeeritud 3:30 km tempo ning 5 x 200 m. Planeeritud oli 3:20 km tempo, kuid jooksime reaalselt 3:15 tempot ning viimane 3:00 tempoga km kohta.
26. jaanuaril tegime 800 meetri spetsiifilisi lõike. Kaks blokki, 2 x 150 m ja 400 m kaheminutiste pausidega. Blokkide vahel 6 min. 150 m lõigud tulid ca 26 sekundiga ja 400-meetrised (need rasked aegadega 1:10 ja 1:09). Kartsin, et teisel neljasajal kukun täiesti ära, seetõttu kiirem aeg täitsa üllatas. Ei puudunud trennist peale kõige muu ka kelgu lükkamine ja hüpped raskusega turjal.
30. jaanuar. Päeval jooksin rahulikult 9.7 km. Madala kilometraaži kohta oli isegi üsna okei. Mis okei ei olnud oli see, et tagareis tahtis ikkagi viimastel kilomeetritel kinni minna. Õhtuse kvaliteettrenni lõigud koosnesid kahest blokist (pausid lõikude vahel 2 minutit). Jooksin 4 x 800 m kõik eeskujulikult 2:58, aga raske oli. Teises blokis tegime 6 x 200. Vaja oli joosta kiiresti. Kui esimene tuli napilt alla 37 seki, siis arvasin, et pole minu päev. Edasi õnneks läks tempo veidi kiiremaks ning saime ringid 35 sekundi kanti. Viimasel lõigul toetasin Ruslani, kui ta 200m aja peale jooksis (puhkasin enne pikemalt). 30:85 selles seisus oli isegi positiivne üllatus.
Natuke huvitavat statistikat aastate kohta. Aastanumbri taga on jooksukilometraaž (sellesse peab väikese reservatsiooniga suhtuma, usun, et ca 10-20% juurde lisades saab enam-vähem õige) ja jooksukilometraaži taga on treeningute keskmine tempo. Lisaks peab arestama sellega, et alates 2015 tegin tugevalt triatlonitreeninguid, 2020 tahtsin maastikuratturiks hakata, alates 2023 hakkasin tõsisemalt jõutrenni tegema (keha ei olnud nõus ainult kardioga ja tahtsin veits parem välja näha). Välja joonistuvad huvitavad mustrid. Tundub, et isiklike rekorditeni viivad tugevamad treeningtempod. Samas poolmaratoni rekord tuli korraliku kogemuse ja kilometraaži pealt.
2024 / 1795 km - 5:15
2023 / 2151 km - 5:22
2022 / 1307 km - 5:46
2021 / 1797 km - 5:38
2020 / 1340 km - 5:51
2019 / 2446 km - 5:38 poolmaratoni isiklik
2018 / 1734 km - 5:26
2017 / 1717 km - 5:05 maratoni ja 10 km isiklik
2016 / 1856 km - 5:20
2015 / 2428 km - 5:01
2014 / 2692 km - 5:14
2013 / 1987 km - 5:22
