Kuigi mu selle aasta triatloni võistlustel tehtud ujumised olid veidi paremad, kui eelmisel ning lõppesid ka natuke parema enesetundega, siis ega seal alal kahjuks sellist arengut polnud nagu lootsin. Miks? Esiteks arvasin ma sügisel, et vahet pole kuidas ja palju ma ujun, niikuinii saan oluliselt paremaks. Võtsin vist aluseks selle, kuidas ma kilomeetridistantsil 42 minuti pealt 24 peale alla tulin ja lootsin samamoodi jätkata. Teise asjana siis mõtlesin, et kuna ma ujumises niikuinii saan paremaks, siis keskendun parem sellele, et kevadel mõni alla 3 tunni maraton joosta. Kahjuks eksisin mõlemas punktis.
Olgu, vigu teeme selleks, et neist õppida. Eelmise aasta Oktoobri ujumismaht 2200 meetrit, selle oktoobri ujumismaht 24 000 meetrit, ehk 11 korda rohkem. Kuni selle nädalani treenisin järgnevalt: kolmapäeviti on mul grupitrenn Fortuna ujumisklubiga ning reedel ja laupäeval ujun samal ajal kui mu pojal on trennid, ehk siis kohe nende kõrvalrajal. Kuna Tristani treeningud kestavad vaid 45 minutit, siis on selge, et midagi pikka ma nende jooksul teha ei saa (reaalselt jääb mulle umbes 40 minutit). Tavaliselt läbin selle ajaga ujudes 1500 - 2000 meetrit. Distants oleneb sellest, mida ma teen (kui on palju jalgade intervalle, siis on ka distants lühem). Pea iga trenni juurde kuuluvad tehnikaharjutused. Kuigi mu keskmise trenni kilometraaaž on väike, ei tasu seda alahinnata - saan keskenduda tehnikale ja kvaliteedile. Käesolevast nädalast alates tõusis mu ujumiskordade arv nädalas nelja korrani, ehk keskmine kuine kilometraaž peaks sinna 30 lähedale minema. See on harrastustriatleedi jaoks juba korralik number. Neljanda trennina lisan mahu-ujumise, ehk katkematu kilomeeter ja rohkem ujumine kord nädalas. Vaikselt tulevad ka esimesed viljad. Fortuna trennides olen hakanud aeg-ajalt võitma inimesi (jah me ujume üsna tihti võidu), kellest jäin varem kaugele maha. Praegu teen seda just lühematel distantsidel, pikemate jaoks tuleb mul veel areneda. Aga, see on alles algus...
Iseenesest on super, et meie ujumisgrupis on viis väga lähedase tasemega sportlast, kusjuures igaühel on oma leivanumber, milles ta hea on. Minu trump on punniga ainult kätega krooli ujumine - ilmselt on mul lihtsalt hea käte vastupidavus, võib olla ka jõud. Märt arvas, et mul on käed tugevad ja vastupidavad kuna olen suure osa oma minevikust poksinud, kes teab.
Jooks? Loodus tühja kohta ei salli. Kui üks tuleb, siis teine peab minema. Ehk jutt käib rattasõidust. Ma ei tea, kuidas näiteks Ivo Suurel see treenituse ülekanne toimib (kiiret jooksujalga panin tähele ka Markus Pajuril), aga minu puhul kipub see pigem vastupidi liikuma. Kui jalgrattal saan paremaks, siis jooksus on seisak või isegi väike tagasikäik. Ise arvan, et see ülekanne võib hakata alles teatud kõrgemast tasemest pihta. Ehk praegu pole ma veel rattal piisavalt hea, et seal saavutatud kardio hakkaks jooksu üle kanduma. Kui palju ma siis jooksen? Vähe - viimasel ajal veidi alla 30 kilomeetri nädalas. Arvan, et selle aasta lõpuni jääb see nädala keskmine kuskil 30 ja 40 vahele. Kuna kõike ei saa, siis sisuliselt on jooksu lülitanud hooldusrežiimi peale. Ehk püüan taset hoida, kuid arvestan, et edasiminek rattas või ujumises võib mu jooksutaset veidike veelgi allapoole viia.
Ma olen seda ka kuskilt varem lugenud, kuid nüüd on mul omal nahal järgi proovitud tõde: "Kõige rohkem mõjutab võistlustulemusi see, mida ma viimasel kolmel kuul tegin." Ehk siis kui ma peaks täna maratonile minema, siis on sellest vähe kasu, kui ma näiteks jooksin aasta aega tagasi keskmiselt kuus 400 kilomeetrit ja mu laktaadilävi oli umbes 4 min / km. Pigem tuleb mu tulemus vastav sellele, kuidas ma viimati 30 km nädalas sörkisin, ehk oluliselt halvem. Ehk siis siinkohal soovitus, et kui keegi tahab üksikul alal rekordeid lööma minna, siis teha umbes kolme kuune just sellele alale suunatud tsükkel. Olulised on kiirustreeningud ja võimalusel ka mõned kontrollvõistlused, Teine teema on võistelda spetsiaalselt treenimise eesmärgil - see, mida ma viimati Jüris tegin. Sellisel juhul ei tohiks võistlused olla liiga pikad. Jooksu puhul kuni 10 km, jalgrattasõidus 50 km.
Et jooksu alal oleks talvel mingigi ärritaja, sai esimesest novembrist alustatud kord nädalas toimuvate sisetreeningutega Kaupo Tiisleri juhendamisel. Peale lõikude jooksmise koosneb treening siis komponentidest, mida jooksuhuvilised (ka mina) kunagi teha ei viitsi, ehk tehnika. koordinatsiooni ja jõuharjutused. Seega annab see mulle hea võimaluse loobuda ühest iseseisvast jõutreeningust nädalas. Oehh, kuidas ma vihkan neid iseseisvaid jõutreeninguid.
Lõppu jooksvad numbrid viimase nelja nädala kohta:
Ujumine: 10 h 40 min, 22 800 meetrit
Ratas: 19 h 40 minutit, 650 km, 4 võistlust.
Jooks: 8 h 15 min, 95 km, 1 võistlus
Jõutreening: 2 h 45 min, 6 treeningut
Nädala keskmine maht: 10 tundi ja 20 minutit
kevad: Mas Curanyes, Patja D'Aro, Kataloonia
peaaegu perfektne triatleedi treeningu pirukas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar